Kutsekoolist põline maatööde oskus

Artikkel

- Uudised
- 22. mai 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kutsekoolist põline maatööde oskus
Esmalt peaks endale selgeks tegema, kas plaanis õppida selgeks mõni tänuväärt amet või pühendada end teadusele. Alljärgnevalt pakume valikut Eestis tegutsevatest kutsekoolidest, seekord eelkõige nendest, kus saab õppida maamajandusega seotud erialasid. Kutsekoolidest, mis pakuvad tööstuslike erialade õpet, teeb Äripäev lähema kuu jooksul juttu põhilehe tööstuse rubriigis.
Kutseõpe on üks Eesti haridusmaastiku murelapsi ning kutseõppe tähtsust püütakse noorte hulgas üsna tulutult esile tõsta. Nende huviorbiidi keskmesse kipub jääma pigem kas või nui neljaks kõrghariduse omandamine. Kardetakse jääda alaharituks, diplom kui selline on ju tähtis ning omab teatavat staatuse märki.
Tegelikult tasub au sisse tõsta iga noort, kel kutsumust ja soovi endale selgeks teha üks väärt, ja mis seal salata, ka tulus amet. On ju põllumees alati Eesti ühiskonnas arvestataval aujärjel seisnud. Põllumehe amet on põline rikkus ja põllumees ise maa sool.
Luua asub Kesk-Eestis ning on juhtiv metsandusharidust jagav kool Eestis. Luual hariduse saanud noored leiavad tööd metsakasvatuses, puidutöötlemisettevõtetes, puukoolides, haljastusfirmades ja taludes.
Luua Metsanduskooli arendusjuhi Anu Vaageni sõnul on kutseharidus igati väärikas valik, kus lisaks teoreetilistele teadmistele saadakse ka head praktilised oskused. Luua vilistlaste seas tehtud uuringu kohaselt leiab üle 90% lõpetanuist õpitud erialal ka rakendust.
"Paikneme ideaalse praktikabaasi keskel, olles ümbritsetud metsadest, ning Luual on ka väga liigirikas park," lisab Vaagen.
Põhikooli järel saab Luual õppida metsandusettevõtlust, kus lisaks metsandusalastele teadmistele õpitakse ka praktilist metsatööd, ettevõtluse aluseid ning haljastust.Pärast keskkooli saab Luual õppida metsamajandust, puidukaubandust, maastikuehitust, metsamasinaoperaatoriks ning loodusretke juhtimist.
Õpilastel on võimalik saada õppetoetust Maaelu Edendamise Sihtasutusest (MES) ning heade õpitulemuste korral ka riigilt.
Luua Metsanduskooli täiendusõppe osakond pakub metsanduse, aianduse ja loodusharidusega seotud koolitusi. Lisaks ka majandusõpe, arvutikoolitused, keeleõpe ja psühholoogiakursused.
Olustvere TMK on jõudnud auväärsesse ikka - nimelt tegutseb õppeasutus aastast 1888, kui sealsetes hoonetes avati Eesti Aleksandri Linnakool.
Põhihariduse baasil saab õppida põllumajandust ja loodusmajandust, mis pakub võimalusi alternatiivseteks tegevusteks maal traditsioonilise põllumajanduse kõrval. Lisaks veel kokandus, maaturismi teenindaja amet ja toiduainete tehnoloogia.
Keskhariduse baasil saab õppida turismikorraldust, sekretäritööd koos raamatupidamisoskustega, toitlustusteenindust ja toiduainete tehnoloogiat.
Lõpetajad leiavad rakendust turismi- ja põllumajandustaludes ning toitlustusettevõtetes.
Õpilastele on elamispinnaks neljakohalised ühiselamutoad.
Kooli territooriumi moodustavad lisaks mõisaalale ja pargile veel ulatuslikud põllumaad, õunaaed ning ligi 70 ha metsa.
Olustvere TMK täiendõpet ei korralda, küll saab osa võtta autokooli kursustest.
Eraldiseisvana on Õisu õppekohana tuntud kursus, mis on praeguseks ühendatud Olustvere kooliga. Varem oli see tuntud kui Õisu Toiduainetööstuse Kool.
Õppida saab seal piima-, liha- ja pagaritehnoloogiat ning spetsialiseeruda jookidele. Õisu õppekohas tehakse ka täiendkoolitust ühepäevaste praktiliste koolituste näol.
Türi Tehnika- ja Maamajanduskool võitis tunamullu kutseõppeasutuste kvaliteedi auhinna.
Põhihariduse baasil õpetatakse Türil põllumajanduserialasid, mille õppimiseks on võimalik taotleda õppetoetust MESist.
Spetsialiseerutakse kolmel suunal - põllumajanduslik tootmine, põllumajanduse mehhaniseerimine ja põllumajanduslik tootmine hobusekasvatuse suunaga. Õppida saab ka kodumajandust.
Keskhariduse baasil õpetatakse ärikorraldust, väikeettevõtlust, autotehniku-diagnostiku eriala ning hobusekasvatust.
Lõpetajad saavad tööle kas põllumajandusega seotud ettevõtetes, ühistutes või taludes. Samuti autoremondi ja -teenindusega seotud ettevõtetes, aga ka kohvikutes, restoranides, sööklates ning turismitaludes.
Täiendõppe korras on arvutiõppe, töökeskkonnakaitse ja -tervishoiu, mootorsõidukijuhi algõppe, tõstukijuhi ja raietöölise kursused, samuti keeltekursused, asendustalunike kursused, taimekaitse ohutu teostamise, keevitaja algõppe ja toiduhügieeni kursused.
Räpina Aianduskool on vanim aiandusalane ametikool Eestis ning tähistas mõned aastad tagasi 80 a juubelit.
Räpina Aianduskooli direktori asetäitja õppealal Malle Rätsep märgib, et kutsekool on peamine aiandusvaldkonna erialasid õpetav haridusasutus riigis.
"Nõudlus meie kooli lõpetajate järele on suur, paljud aiandusfirmad soovivad just neid endale tööle," lisab Rätsep. Põhihariduse baasil saavad Räpinas nii eesti- kui ka muukeelsed noored õppida aiandust, haljastust ning aia- ja loodusmajandust, aianduslikke ehitisi, floristikat ja kodumajandust.
Keskhariduse baasil õpetatakse floristikat, maastikuehitust ning üha suuremat populaarsust koguvat keskkonnakaitset.
Kooli läbinud oskavad projekteerida ja kujundada koduaedasid ning firmade ümbrusi, samuti rajada väikeehitisi.
Keskkonnaeriala spetsialiste vajatakse kohalikes omavalitsustes, tööstuses, põllumajanduses, riigiasutustes.
Täiskasvanute täiendkursustel pakub Räpina Aianduskool aianduse ja maastikukujunduse, lilleseade ja ruumikujunduse, taimekaitse, arvutiõppe, põllumajanduse ja õmblemise valdkondi.
Kuressaare ametikool on töös aastast 1922, see daatum märgib ka järjepideva kutsehariduse algust Saaremaal.
Kuressaare Ametikooli direktor Neeme Rand soovitab erialavalikus veel mitte väga kindlal noorel esmalt omandada mõni meelepärane amet ning seejärel edasi mõelda.
"Isegi kui ei soovita valitud erialal töötamist jätkata, annab see edasiseks eluks kindluse. Pärast kutsehariduse omandamist ja tööle asumist on tunduvalt lihtsam suunduda ka rakenduskõrgkooli, sest õpingute sidumine reaalse tööga toodab lisaväärtust ka tööandjale," selgitab Rand.
Koolile kuulub kaks õppekompleksi, neli internetiühendusega arvutiklassi, konverentsiruumid, hotell, külalistemaja, kaks õpilaskodu, kaks kohvikut ning restoran.
Õpitud oskusi saab proovile panna juba õpiajal. Praktikakohtadena pakub kool nii maismaad, merd, kui ka kodu- ja välismaad.
Põhihariduse baasil saab koolis õppida kinnisvarahooldust, arvutikoolitust, üldehitust, kokandust, majutusteenindust, talumajandust, rahvuslikku käsitööd, erialahariduse saavad elektroonikud-monteerijad, tislerid, autolukksepad, paadiehitajad, pagarid-kondiitrid ja õmblejad.
Keskkooli baasil saab õppida väikeettevõtete töökorraldust, majutuskorraldust, maaettevõtlust, ärikorraldust, arvutiteenindust, sotsiaalhooldust, täiskasvanuhooldust, hotelliteenindust, toitlustusteenindust, turismikorraldust. Kuressaares saavad hariduse ka lapsehooldajad, sekretärid, juuksurid ja kelnerid.
Täiskasvanute koolitus pakub hotelli- ja restoraniteenindust ning hulga tehnilisi erialasid: keevitamine, taksojuhi koolitus, tisleritöö, müüritöö ja siseviimistlus.
Vana-Antsla Kutsekeskkoolis antava hariduse sisu on olnud läbi ajaloo alati maalähedane.
Koolis saab õppida vaid põhihariduse baasil. Erialad on talu- ja kodumajandus, põllumajandus ning ehitus.
Kodumajanduse eriala õpetatakse eraldi ka vaimupuudega noortele, sellise õppekava eesmärk on inimesele oskuste andmine endaga toimetulekuks.
Lõpetajatest saavad põllumehed ning taluperemehed, neiudest koduperenaised.
Vana-Antsla KKK pakub töötutele täiendkoolitust, mille on välja töötanud ja mida toetab Euroopa Liit.
Õppida saab ehitusviimistlust ja puhastusteenindust.
Autor: Kerttu Kongas
Hetkel kuum