Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Varjupaikades on kassipojauputus
Varjupaikadesse satub kasse, kes kodudest kaotsi läinud, ent samuti palju selliseid, kes peremehe jaoks mingil põhjusel soovimatuks muutunud. Kõige levinuma põhjusena avastatakse kassi teismeliseks kasvamisel ootamatult allergia või kolitakse uude korterisse ja kass selle uue sisustusega enam ei sobi.
Juba praegu, kui õige kassihooaeg pole veel alanudki, on ainuüksi kasside turvakodus viis kodukassi poegadega, aga ka prügikastidesse, turuputkade juurde ja mujale jäetud teinekord veel ematissi vajavaid üksikuid kassipoegi, kokku 37 kassikest. Tallinna Loomade Hoiupaiga statistika 2006. aastast on õõvastav - hoiupaika sattus umbes 3000 kassi, paljud neist silmnähtavalt endised kodukassid ning ainult 40 vastu tundsid omanikud huvi.
Kassipojauputuse eest on vastutavad ka inimesed, kelle kodukass on jäänud mingil põhjusel tiineks ning tulemas on soovimatud pojad. Kõige lihtsam moodus piiramaks soovimatute järglaste probleemi on lasta oma kass loomakliinikus kas steriliseerida või kastreerida. See on ühekordne investeering, mis muudab nii looma kui ka tema peremehe edasise elu meeldivamaks ning mugavamaks.
Linnas peaks kass jääma vaid tubaseks loomaks, võimalusel võib osta loomapoest lemmikule traksid ning temaga sedasi jalutamas käia. Maakohas on normaalne, et kass käib ka õues, ent ka vabakäigul loomad tuleks kastreerida või steriliseerida.
Me ise saame palju ära teha selleks, et lahendada hulkuvate kasside arvu ning ennetada tohututes kogustes uute tänavakasside sündi. Näiteks võiks ühe kortermaja elanikud korjata kokku steriliseerimiseks vajaliku summa, transportida maja ümber luusivad kassid kliinikusse ning lasta nad vaktsineerida ja opereerida.
Kui need kassid ka pärast tänaval edasi elavad, ei haigestu nad nii kergesti, ei levita haigusi ega tooda juurde uusi poegi. Kui iga loomaomanik käitub kas või oma lemmiku suhtes vastutustundlikult, välistab ta sellega võimaluse, et tema koduloom sigitab tänavatele üha uusi koduta loomi.
Loomaomanikud peaksid oma lemmikuid kord aastas vaktsineerima. Kastreerige või steriliseerige oma kass täiskasvanuks saamisel (seda võib teha alates looma kuue kuu vanuseks saamisest). Kui on põhjust arvata, et loom on haige või viga saanud, siis tasub ta viia loomakliinikusse, kus selgitatakse välja, mis lemmikul viga ning kuidas teda aidata.
Kui keegi on valmis võtma vastutuse oma piirkonnas elava kassipopulatsiooni eest, siis neid vaktsineerides ja kastreerides-steriliseerides aitab ta humaansete vahenditega piirata kasside arutut paljunemist.
Autor: Meeli Laane