Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elu märk
Keegi pole rokki ja räppi sel aastatuhandel edukamalt seganud kui LP. Žanri pioneeri Rick Rubini palkamine produtsendiks lubas liikumist veel jõulisemas suunas. Tema aga soovitas meestel teha, mis neile meeldib, mõtlemata, millised nad peaksid olema. "Minutes To Midnight" muidugi rokib ja räpib, aga staatiliselt, tuhmilt ja kuidagi kokkupakitult. Rohked ballaadid on küll väga meloodilised, kuid ei jää meelde, mis on tegelikult kogu plaadi suurimprobleem. 14 stuudiokuud, 100 lauluideed - ning seejärel valiti 12 träkki, mis on professionaalsed ja kvaliteetsed, kuid kahjuks elutud. LP oli müüginumbrites niigi popbänd ja kreatiivselt keskteele pööramise põhjus jääb arusaamatuks. MTV ja Top40 raadiod mängivad neid automaatselt ja võimalik, et sihitakse täiesti uut publikut. Võib-olla on nad lihtsalt ajast ees, aga täna jäi võimalik raputus lahjemaks kui nimed lubasid.