Eesti rahvaarv kahanes aastaga 2500 võrra

Kuigi rahvaarvu vähenemine jätkus, oli langus eelmiste aastatega võrreldes aeglasem kui varem, seda eelkõige sündide arvu suurenemise tõttu, teatas statistikaamet.

2006. aastal sündis 14 877 ja suri 17 316 inimest. Ka eestlaste arv vähenes aeglasemalt kui eelmistel aastatel. 2006. aastal sündis eestlannadel 10 678 last, suri 11 502 eestlast. Seega vähenes eestlaste arv aastaga 824 võrra.

Tööealiste arv, mis aastatuhande alguses püsis peaaegu muutumatuna, vähenes 2006. aastal kolme ja poole tuhande võrra. Samas suurenes möödunud aastal eakate (65aastased ja vanemad) arv 4000 võrra. Laste (0-14-aastased) arv ja osatähtsus kogurahvastikus vähenes vaatamata suurenenud sündide arvule, sest 1990. aastate alguses sündinute rohkearvulised põlvkonnad väljuvad sellest vanuserühmast. 2007. aasta alguses hõlmasid lapsed 15% ja eakad 17% elanikkonnast.

Arvestuslik rahvaarv põhineb 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel, mida täiendatakse igal aastal registreeritud sündide ja surmade andmetega. Elukoha registreerimise halva kvaliteedi tõttu ei ole rändeandmeid pärast 2000. aasta rahvaloendust rahvaarvu arvutamisel kasutatud. Statistikaamet kaalub rände arvestamise jätkamist, kui rahvastikuregistri ja muude lisaallikate andmete analüüs näitab nende kvaliteedi paranemist.

Statistikaameti andmetel oli aasta alguses suurima rahvaarvuga maakond ootuspäraselt Harjumaa 522 000 inimesega, sh oli tallinlasi pea 400 000. Harjumaale järgnes 170 000 elanikuga Ida-Virumaa. Kõige pisema rahvaarvuga maakond on Hiiumaa 10 000 elanikuga, järgneb pea 28 000 inimesega Läänemaa.