Savisaare õde soovitab vennal poliitikast tagasi tõmmata

Vastse-Kuuste postkontori juhataja, Edgar Savisaare õde Koidula Frolov märkis venekeelsele nädalalehele Den za Dnjom, et elab kaasa kõigele, mis tema vennaga juhtub. Samas peab ta kõige ülekohtusemaks suhtumist, nagu seisaks Savisaar ainult venekeelsete inimeste huvide eest. Ta ütleb, et mõistab, miks Savisaar marurahvuslikku joont ei aja: "Kõik siin elavad inimesed peavad omavahel hästi läbi saama." Frolovile ei mahu ka hinge oma venna süüdistamine, justnagu pidanuks too aprillilõpu rahutuste ajal kuidagi teistmoodi käituma: "Mida ta pidanuks siis tegema, minema isiklikult neid laiali ajama või? Küll see poliitika on ikka räpane!" Veel märkis Frolov, et soovitaks vennale poliitikast tagasi tõmmata. Eelkõige oma tervise pärast.

Savisaare ema olnud Koidula Frolovi sõnul lihtne maanaine, kuid armastanud väga raamatuid ja vaatamata vaestele oludele polnud tal kahju neid osta. "Mõnes peres neid ei soositud, tema soosis väga," räägib Koidula. Väike Edgar olnud vaikne tõsine poiss ja suur raamatuhuviline. Külapoistega suurt ei seltsinud ja koerustükkidega silma ei paistnud. Eriti huvitanud teda juba lapsena ajalugu. "Tal on olnud ikka õudne tahtejõud."

Frolov väitis, et vaatamata, et nende emas Marias voolas vene verd, elatud peres eestipäraselt, ja mitte sugugi võimude meelselt, see tähendab sovetlikku režiimi au sees hoides. Elati suhteliselt vaeselt, nagu tol ajal pärast sõda maal ikka. 1949. a küüditamist, see oli umbes 2 aastat enne Edgari sündi, ütleb Koidula end mäletavat: "Tuleb meelde just see hirmutunne." Siis oli Koidula umbes 10aastane. Nende vanemate vangistamiseni jäi siis veel pool aastat.

Teatavasti sündis Edgar Savisaar 1951 Harku naistevanglas, kuhu ta ema Maria Burešina oli nõukogudevastase pahateo pärast viieks aastaks pistetud. Õe ja venna vanusevahe on seega 11 aastat. Mõnedel andmetel vangistatud Edgari vanemad põhjusel, et Edgari isa müünud võimude seljataga maha hobuse, mille ta pidanuks kolhoosi jaoks ohverdama. Koidula Frolov ütleb end mäletavat hetki, kui ta vend emaga vangilaagrist koju tuli. Väikesel Edgaril olnud siis kopsud haiged. Ajal, mil vanemad vangis olid, isa Elmar Siberis ja ema Harkus, kasvatas Koidulat vanema ehk isa ema.

Savisaare ema oli kogu aeg lootnud, et Edgarist saab tähtis mees. Ta oli surnud 1984. Edgarist hakkas siis juba karjääriredelil tõusma: ema surma ajal töötas ta tollase Mererajooni täitevkomitee plaanikomisjoni esimehena. Perekonna maja Vastse-Kuustes on tänaseks rännanud võõrastesse, ehkki Savisaarte kaugelt sugulaste kätesse. Koidula, kelle nimele see kirjutati, müüs selle ära, sest vend elas mujal ja ta enda jõud ei käinud selle pidamisest üle. Savisaare õde Koidula ise on eluaegne postitöötaja ning juhatanud Vastse-Kuuste postkontorit aastakümneid. Ta väitis, et ei ole sealt kunagi ära, kuhugi suuremasse asulasse tahtnud.

Edgari ema Maria Burešina hüüdnimi olnud Mann ja ta müütanud turul aeg-ajalt aedmaasikaid ja seeni, väidavad teised allikad. Ta olnud pärit Irboska kandist. Ajakirjanik Enno Tammer on Savisaare põlvnemisest kirjutanud raamatu, mida Koidula Frolov ise väidab end mitte lugenud olevat. Tammer püstitas hüpoteesi, et Savisaar ei pruugi olla õigusjärgne Eesti kodanik.