Altia juhtkonna äkilise lahkumise põhjusena kahtlustatakse poliitilist survet

Põhiküsimus on, kas tegemist on juhtide vaba tahte või poliitilise survega. Altia peadirektor Leena Saarinen jõudis ametis olla vaevalt kaks aastat ning tema asetäitja Teuvo Pollari veelgi vähem - pisut üle aasta.

Saarinen ei ole soostunud oma tagasiastumist kommenteerima. Altia pressiteates öeldakse, et Saarinen on otsustanud tagasiastumisega võtta täieliku vastutuse selle eest, et kavandatud etanoolitehase projekt tühistatakse.

Etanoolitehaste ehitamisest on Soomes räägitud juba pikka aega, eriti kui EL on võtnud suuna biokütuste osakaalu suurendamisele. Üks kindlamaid neist paistis Altia projekt. Selle kohaselt taheti Koskenkorvasse rajada tehas, mis hakkab kodumaisest odrast tootma biokütuseks sobivat etanooli 76 miljonit liitrit aastas.

Väidetavalt on etanoolitehasest loobumine tekitanud pingeid Keskerakonnas. On ju Keskerakond põhiline talunike huvide väljendaja ja need lootsid selle abil suurendada märgatavalt odra kasvuala.

Altia on olnud kaua aega kaubandus- ja tööstusministeeriumi haldusalas, kuid on nüüd kaitseministri Jyri Häkämiehe alluvuses. Sellele vaatamata on keskerakondlasest kaubandus- ja tööstusminister Mauri Pekkarinen ja ministeeriumi riigifirmade osakonna juhataja Pekka Timonen Soome Kauppalehti andmeil avaldanud kuni viimase ajani Saarinenile survet, et etanoolitehas ikkagi teoks saaks.

Soome poliitikud on kinnitanud, et mingit poliitilist survet ei ole Altia juhtkonnale avaldatud. Ometi viitab tagasiastuv nõukogu liige Satu Heikintalo, et just see on tema lahkumise ajend.

Nüüd, kus etanoolitehast ei tule, jääb Altiale vaba raha kuni ligi miljard krooni. Soomes spekuleeritakse, et Altia võib selle rahaga osta Rootsi Vin & Spriti aktsiaid, mis Rootsi valitsus kavatseb müüki panna.