Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kokkulepe vabastas LHV ja Peegi SECi haardest

    Kolmapäeval jõudis New Yorgi ringkonnakohus nii LHV kui ka Oliver Peegiga lõplikule kokkuleppele. Kohtuotsuse kohaselt peab Peek maksma tagasi 13 miljonit dollarit (üle 150 miljoni krooni) ebaseaduslikult teenitud tulu ning lisaks 1,35 miljonit dollarit (ligi 16 miljonit krooni) trahvi. LHV peab maksma trahvi summas 650 000 dollarit (ligi 8 miljonit krooni). Süüdistatavad nõustusid neile määratud karistusega kokkuleppe teel, ilma oma süüd tunnistamata või seda eitamata.
    Kolmapäevane kohtuotsus nägi ette, et raha kantakse üle kolme tööpäeva jooksul. LHV ja Peegi kohtu ette toonud SECi advokaat Amy Greer ütles, et raha on arestitud kontodel olemas.
    Kui kõik summad on kohturegistri arvele laekunud, kantakse need (koos vahepeal teenitud intressidega) üle SECile. Ajutisel kontol on juba ootamas Kristjan Lepikult välja mõistetud raha. Lepik pidi tagastama 551 958 dollarit ebaseaduslikult tenitud tulu (ligi 6,5 miljonit krooni), lisaks intresse 10 181 dollarit (üle 100 000 krooni) ning trahvi 15 000 dollarit (ligi 175 000 krooni).
    Lepik ei soovinud teemat kommenteerida, Peek katkestas aga kohe kõne, kirjutas reedel aripaev.ee. postimees.ee vahendas Peeki kaitsnud vandeadvokaat Tarmo Silla teadet, et Peek tasus trahvi. Samuti märkis Sild, et nad on kokkuleppega väga rahul.
    Kui kogu väljamõistetud raha on jõudnud kohtu kontole, vabastab kohus aresti alt kõik kontodele alles jäänud varad.
    LHV-le ja Peegile määratud trahvisummad on SECi mõistes rangeimad karistused. Küsimusele, miks Lepikult välja mõistetud summa oli väiksem, vastas Greer, et Lepik oli erakordselt koostöövalmis ning arvesse võeti ka tema rasket rahalist olukorda.
    "Ta andis tagasi isegi raha, ligi 100 000 dollarit, mille ta oli riigist välja suunanud," lisas Greer. Samas täpsustas Greer, et see ei vasta tõele, nagu oleks Lepik sõlminud kohtuvälise kokkuleppe. Kõik kolm süüdistatavat said juriidilises mõttes täpselt samasuguse otsuse.
    Neljapäevane kohtuotsus on lõplik - see oli üks osa kokkuleppest, et süüdistatavad nõustusid loobuma oma edasikaebamise õigusest.
    LHV juhtumi uurimine võttis SECilt neli kuud tööd ning juhtumiga oli seotud kümme töötajat. "See oli veatu väärtpaberipettus," on SECi Philadelphia osakonna juht Dan Hawke öelnud Philadelphia Business Journalis. Hawke nimetas kaasust SECi jaoks pöördepunktiks.
    Algul vaadati läbi tuhandeid kahtlusaluse InKine Pharmaceutical Co aktsia oste, et leida midagi ebatavalist. Jäljed viisid Tallinna LHVni. LHV kauplemist uurides leidis uurija sadu sarnaseid tehinguid. Heade uudiste peale LHV alati ostis ja halbade tulles müüs. "Need inimesed võitsid lotoga aina uuesti ja uuesti," sõnas Hawke.
    Kuna kaubeldi paljude aktsiatega, siis ei saanud tegemist olla traditsioonilise siseinfol põhineva kauplemisega. Samuti teenis LHV raha erinevat infot kasutades. Siis tekkiski SECil kahtlus, et asjasse võib olla segatud mõni uudisteagentuur. Samas ei olnud mingeid tõendeid häkkimisest.
    Murdepunktiks sai see, kui SEC palus uudisteagentuuridel otsida oma serveritest LHV elektroonilisi jalajälgi. Business Wire leidiski need kohe. Siit edasi avastati juba, et agentuuri juures konto avanud LHV, mis ise kunagi ühtegi pressiteadet välja ei saatnud, oli saanud juurdepääsu veel avaldamata teadetele ämblikprogrammi abil.
    LHV skandaal lahvatas 2005. aasta 1. novembril, kui SEC esitas investeerimispangale LHV ja selle tollasele partnerile Kristjan Lepikule ning kauplejale Oliver Peegile süüdistuse pettuses.
    Uudis uudsest infovargusest jõudis kohe ka maailma suuremate majandusväljaannete esisõnumite sekka.
    "Tänane näitab, et me jõuame jälile ja peatame väärtpaberipettused, kust iganes me neid leiame. Sellisele tegevusele reageeritakse kiiresti ja jõuliselt," ütles Linda Chatman Thomsen, SECi väärtpaberiseaduste rikkumisi uuriva üksuse juht oma avalduses, mille ta tegi seoses LHV uurimisega.
    Ta märkis, et nende uurijad on jahtinud siseinfotehingute toimepanijaid üle kogu maailma, alates New Yorgi kesklinnas asuvast advokaadikontorist ja lõpetades linnakesega Ida-Euroopas.
    SEC väitis süüdistuses, et LHV ning panga töötajad Oliver Peek ja Kristjan Lepik on pressiteadete agentuuri Business Wire süsteemi lahti lastud salajase arvutiprogrammi abil ligi pääsenud vähemalt 200 USA firma enam kui 360 pressiteatele enne nende avaldamist. Konfidentsiaalne informatsioon võimaldas neil oma tehinguid soodsalt ajastada, mängides tõusu või languse peale ning võttes optsioone, et tulemust võimendada. Viimane vargusjuhtum leidis aset 28. oktoobril. Business Wire president märkis tollal Äripäevale, et midagi sarnast pole nende praktikas varem juhtunud.
    SEC hakkas asja uurima 2005. aasta juunis, kui ta sai informatsiooni ühe ettevõtte aktsia ebatavaliselt suure käibe kohta. Käive kasvas vahetult enne seda, kui ettevõte teatas börsile liitumisest. Skeemi paljastas vihje ühelt investorilt. Kohe pärast SECi süüdistuse esitamist külmutas USA New Yorgi Lõuna ringkonnakohus süüdistatavate varad USAs, millest viimased vabastatakse alles lähiajal.
    Kristjan Lepik käivitas mullu oktoobris finantsportaali Tarkinvestor.ee. Ta on Äripäevale öelnud, et SECi süüdistused pole tema ees ühtegi ust sulgenud.
    Mullu augustis lõhenes ka investeerimispank LHV, mille partnerid eraldusid ettevõttest koos kasumlikuma osaga. Rain Lõhmusele ja Andres Viisemannile jäi jaeteenuste üksus ja pensionifondid. Lõhmus väitis tollal, et on sellise jaotusega rahul ning et SECi uurimine ning nõustamisüksuse eraldumine LHVst pole omavahel seotud.
    Kokkuleppe tulemusena vabaneb aresti alt 58 miljonit krooni, mis tagastatakse Peegi vahendatud investoritele.
    Peeki esindanud advokaadibüroo King & Spalding LLP partner Patrick J. Smith ütles, et tema klient on rahul kokkuleppega, mille järgi läheb osa vaidlusalustest kauplemistuludest SECile ning osa Peegi investoritele. "Et asi seljataha jätta ning saavutada see suurepärane tulemus oma investorite jaoks, nõustus Oliver Peek leppega, ilma et oleks SECi süüdistustes ennast süüdi tunnistanud või oma süüd eitanud," teatas Smith.
    Ta lisas, et leppe tulemusel vabastatakse ligi 5 miljonit USA dollarit (58,2 miljonit krooni) Peegi investorite raha. "Minu kogemuses on see ebatavaline, et SEC nõustub vabastama mingitki osa rahast, mille kohta ta on algselt väitnud, et see on ebaseaduslikus kauplemistegevuses pleki külge saanud," väitis Smith.
    Kohtuasjas LHVd esindanud Piret Loone advokaadibüroost Alston & Bird LLP vastas küsimusele, kas tulemus on talle ja ta kliendile meeltmööda: "Jah, kindlasti - see on võimalus vaidlus seljataha jätta ja edasi liikuda." Loone lisas, et lõplik hüvitis kujunes välja kõneluste teel.
    Ka SECi esindaja Amy Greer ütles Äripäevaga vesteldes, et peab seda tulemust väga heaks, arvestades, et tegu oli keerulise ja tehnoloogiliselt uudse pettusega ning süüdistatavad asusid Eestis. "See oli mitmes mõttes väljakutse: mitte vaid tehnilises, vaid ka juriidilises mõttes," sõnas ta. Greer märkis, et kohtuotsus saadab kõigile selge sõnumi, et SEC suudab edukalt võidelda ka keeruliste pettustega, ükskõik, kus neid toime pannakse.
    LHV ja SECi kokkuleppe üksikasjadega kursis oleva advokaadi Michael Sommeri sõnul tegi LHV kokkuleppega nõustudes hea diili, sest kohtus võitlemine oleks läinud raskemini, kirjutas Postimees.
    "LHV peab maksma siinses mõistes üsna tagasihoidliku summa," märkis Sommer.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennikutootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.