Pikaajalist investorit huvitab endiselt Balti kinnisvaraturg

Arvestades, et riigid on oma suuruselt kokku võrreldavad veidi üle keskmise suurusega linnaga, on investoritel täna Baltimaades üheaegselt võimalik teha oluliselt suuremal hulgal tehinguid kui mis tahes teises piirkonnas Euroopas.

Nii välis- kui ka kohalike investorite jaoks on Balti turg olnud juba mõnda aega üks võimalikke sihtmärke. Turuosaliste professionaalsus ja investeerimisobjektide kvaliteet on tõusnud kõigis kolmes riigis. Eesti on oma Balti naabritest ehk soodsaimas olukorras, sest siinne areng on kiirem. Kui huvitutakse ühest Balti riigist, tehakse tavaliselt tehinguid ka teises. Tehingute järjekord on reeglina juhuslik, sõltudes eeskätt sellest, millises kolmest riigist on reaalselt võimalik esimene tehing sõlmida.

Järjest rohkem jõuab nii meil kui ka mujal turule kinnisvarainvesteeringutele orienteerunud fonde ja see on tekitanud suure nõudluse. Oluline on märkida, et parimate suurt rahavoogu genereerivate objektide eest makstav kõrge hind ei tähenda veel, et keskmise või väikese suurusega objektide eest saaks küsida analoogseid hindu. Investorid hindavad enne soetamist iga objekti ning kui on üldteada, et parimate kaubandus- ja büroopindade eest ollakse nõus pakkuma väga kõrgeid hindu (väga madalat tootlust, mis jääb 6-6,5% piirimaile), siis B-klassi hoonete ja äärelinna objektide oodatav tootlus on tavaliselt ca 1-1,5% kõrgem.

Üha suuremat huvi on märgata arendusvõimalustega kinnistute vastu, mille tootlus on loomulikult märgatavalt suurem, kuid ka riskid on arenduses teised. Täna on kogu Balti regiooni suurimad arendusriskid ehitushinnad ja -kvaliteet. Sel põhjusel on ka arendusobjektide hinnad jäänud 2006. aastaga võrreldes samale tasemele.

Aina sagedamini räägitakse ka sellest, et investorite ootused tootlusele on alati kõrgemad kui need, mida pakuvad müüjad.

Tegelikkuses on tegemist täiesti tavaliste ostu-müügipakkumiste kääridega. Erinevus seisneb turu arengustaadiumis: kui Kesk-Euroopa riikides asetab müüja oma ootused väga konkreetsetele rahavoogudele, siis Balti riikides on müügihinna kujunemise aluseks sageli kuulujutud ja emotsioonid.

Institutsionaalsete investorite nägemus Balti piirkonna potentsiaalist ei ole muutunud. Hiljutised sündmused Eestis ja Lätis on põhjustanud ägeda poleemika ning on ennustatud nende märgatavat mõju majandusele. Tegelikkuses on need kaks turgu oma majanduskasvu poolest eeskäijad.

Autor: Ardi Roosimaa