- OMX Baltic0,45%299,68
- OMX Riga−0,23%863,51
- OMX Tallinn0,07%1 954,76
- OMX Vilnius0,7%1 165,75
- S&P 5002,03%5 484,77
- DOW 301,23%40 093,4
- Nasdaq 2,74%17 166,04
- FTSE 1000,05%8 407,44
- Nikkei 2251,43%35 538,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%94,42
- OMX Baltic0,45%299,68
- OMX Riga−0,23%863,51
- OMX Tallinn0,07%1 954,76
- OMX Vilnius0,7%1 165,75
- S&P 5002,03%5 484,77
- DOW 301,23%40 093,4
- Nasdaq 2,74%17 166,04
- FTSE 1000,05%8 407,44
- Nikkei 2251,43%35 538,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%94,42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
OPEC ähvardab tõsta nafta hinna lakke
Hoiatuse tegi OPECi peasekretär Abdalla Salem El-Badri ajendatuna eile G8 tippkohtumisele saabunud riigipeade väljakuulutatud päevakorrast. Seal on kaheksa juhtivat tööstusriiki seadnud eesmärgiks hakata kasutama senisest enam biokütust, et võidelda üleüldise kliima soojenemisega ja tugevdada energiajulgeolekut.
OPEC on juba varem näidanud üles pessimistlikku suhtumist alternatiivse energia kasutusele võtmisse, kuid El-Badri seekordne avaldus näitab esimest korda selgelt, et oma huvide kaitsmiseks seoses biokütuse levikuga võib kartell ette võtta vastavaid samme, kirjutas Financial Times.
"Mul ei ole andmeid, et OPECi liikmesriigid hakkaksid nafta töötlemist jälle suurendama," ütles El-Badri teisipäeval Dow Jones Newswiresile antud intervjuus, mida vahendas majandusuudiste sait finantztreff.de. Enne seda viitasid naftatööstuses tehtud prognoosid võimalikule naftatöötluse kasvule OPECi liikmesriikides.
"OPECi jaoks on tegemist väga keerulise situatsiooniga. Ühest küljest ootavad lääneriigid, et OPEC toodaks rohkem, teisest küljest ütleb Washington ja Brüssel kartellile, et lääneriigid edendavad biokütust, kuna nad ei taha OPECist sõltuda," kommenteeris tekkinud olukorda Julian Lee Londonis asuvast Maailma Energia Uuringute Keskusest Financial Timesi vahendusel. Lee lisas, et kindlasti investeerib naftaorganisatsioon tootmisse ka edaspidi, kuid biokütuse häid väljavaateid hinnates ilmselt mitte piisavalt palju.
El-Badri kinnitusel hoiavad kartelli liikmesriigid kinni lubatud tootmismahtude vähendamisest.
Maikuu tulemusi ta veel ei tea. 2006. a oktoobris otsustas OPEC, kes kontrollib 40% kogu maailma naftatööstusest, et korraldab tootmise kahes astmes kokkutõmbamise.
Alates käesoleva aasta veebruarist toodeti ööpäevas 1,7 mln barrelit naftat vähem kui varem. Peasekretär rõhutas, et OPEC varustab ka edaspidi turgu hästi. Praegu on plaanitud tootmise laiendamisse investeerida kuni 2012. aastani üle 130 mld dollari, mis tähendaks tootmise kasvu 6,7 miljoni barrelini päevas.
Igatahes tõstatas El-Badri küsimuse, kas OPEC peaks oma võimsusi ka pärast 2012. a suurendama.
Peasekretär selgitas, et pärast 2012. a tuleb tootmisvõimsuse suurendamine üle vaadata, kuna siis esitavad naftat importivad riigid uued kinnitused tulevasele toornafta nõudlusele.
Paljud naftaorganisatsiooni liikmed ei ole oma väljavaadete üle just õnnelikud, kui miljardiinvesteeringud kasutamata võimsustesse lähevad, lisas El-Badri.
New Yorgi kaubabörsil NYMEX oli teisipäeval naftahind kerges languses. Juulikuise tarnetähtajaga naftabarreli hind langes 0,9 protsenti 65,59 dollarini. Pärsia lahel möllanud troopiline keeristorm Gonu andis teisipäeval järele. Seoses sellega vähenesid ka kartused, et naftatarnetes võib esineda tõrkeid.
Hetkel kuum
Enne tormi tekkimist spekuleeriti ilmaennustusele tuginedes, et Pärsia lahe piirkonnas võib tekkida pikemaajalisi tõrkeid.
Ka Londoni tulevikutehingute börsil odavnes Brenti toornaftasegu tormi tõttu, sulgudes 26 sendi võrra madalamal, tasemel 70,14 dollarit barrelist.
Ehkki nafta hind on viimasel ajal märkimisväärselt tõusnud, ei tohiks see kütuste jaehinnale mõju avaldada.
Pigem vastupidi, naftasaaduste hulgihindade liikumist vaadates oleks õigem oodata, et suuremad kütusemüüjad bensiini hinda peatselt hoopis langetaks.
Pliivaba bensiini 95 hulgihind Rotterdami sadamas, mis on meie piirkonna nn turuhind, on alates mai algusest langenud 70 dollari võrra tonnist ehk ligikaudu kümnendiku. Ümberarvutatuna tähendab see hulgihinna langust mai alguse 7,15 kroonilt liitrist 6,55 kroonini praegu ehk kuuekümne sendi võrra. Suuremad kütusemüüjad on samal ajal kergitanud bensiini jaehinda 13,60 kroonilt aprilli lõpus praegusele 14,40 kroonile. Seega liiguvad bensiini hulgi- ja Eesti jaehind vastupidistes suundades.
Veelgi enam, pliivaba bensiini 98 jaehind on meie tanklates millegipärast 40-50 senti bensiini 95 hinnast kõrgem. Kui aga vaadata hulgihindu Rotterdami sadamas, siis on kahe bensiiniliigi hinnavahe mõni dollar tonni kohta, mis teeb bensiiniliitri hinnavaheks mõne sendi.
Kütusefirmade esindajad ja mõned investeerimispankurid räägivad viimasel ajal bensiini hinna tõusust rekordtasemele USAs. Samas tuleb aga märkida, et Euroopa kütuste hinnastruktuuris on suur osa aktsiisil, mis on puhvriks nafta hulgihinna mõjule. Lisaks sellele kujuneb seal naftasaaduste hind börsil, kus kaubeldakse tulevikutehingutega.
Autor: Virge Lahe
Enimloetud
1
Omanike seas ka LHV eksjuht ja kaasasutaja
2
“On selge kahtlus, et see asi on juba ammu maksejõuetu”
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Omanike seas ka LHV eksjuht ja kaasasutaja
“On selge kahtlus, et see asi on juba ammu maksejõuetu”
Lev Dolgatsjov: rõõm näha, ise seda ei oodanud
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele