Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnad galopeerivad Baltimaades jätkuvalt
Seejuures ületab kõigi kolme Balti riigi hinnakasv ihaldatud eurotsooni keskmist 2,5-4,3 korda. Nii tõusis kasvu jätkav Eesti inflatsioon mais juba 5,7 protsendini, mis on statistikaameti andmetel viimase kuue-seitsme aasta rekord. Leedus püsis hinnakasv mais eelmise kuuga võrdse 4,8 protsendi tasemel.
Samal ajal võisid lätlased esimest korda seitsme kuu jooksul rõõmustada inflatsioonitempo aeglustumise üle, kuid hinnakasv oli ikkagi üks Euroopa kõrgemaid: 8,2 protsenti. Eurotsooni inflatsioon püsis 1,9 protsendi juures. Euroopa Liidu kiireima majanduskasvuga Lätis (SKP kasvas mais 11,2 protsenti) on hinnatõus püsinud juba üle kolme aasta peapool 6 protsenti.
Vastavalt Läti valitsuse inflatsiooni ohjamise plaanile saavad alates tänasest lätlased, kellest hiljutise uuringu järgi saab neljandik tulu kätte mustalt, laenu võtta vaid legaalse sissetuleku alusel, võttes eelnevalt maksuametis vastava tõendi.
"See mõjutab tõenäoliselt 30-40 protsenti klientidest, kes peavad legaliseerima oma sissetulekud või hankima vajalikud dokumendid," rääkis eelmisel nädalal Äripäevale SEB Latvijas Unibanka peaökonomist Andris Vilks. "Tõenäoliselt suur osa neist ei ole valmis seda tegema ja peavad laenuvõtmise edasi lükkama või kasutama pangandusväliseid viise."
Möödunud nädalal esitlesid Balti rahvusvaheline majanduspoliitika uuringukeskus (BICEPS) ja Riia Kõrgem Majanduskool teadustööd, mis soovitas Lätil latt devalveerida. Inflatsioon on pärssinud Läti eksporti, suurendanud jooksevkonto puudujääki ja lükanud edasi euro tulekut.
"Ühest küljest oleme saavutanud banaanivabariigi staatuse," ütles uudisteagentuur Bloombergile BICEPSi direktor Alf Vanags, vihjates 26protsendilisele jooksevkonto puudujäägile, mis on peamiselt omane väikestele saareriikidele Kariibi meres.
Nii Läti valitsus kui ka keskpank on devalveerimise võimaluse välistanud. "Läti latt on täielikult kaetud välisvaluutareservidega ja seda ei ohusta midagi, kuigi keegi võib soovida destabiliseerida riigi majandust," teatas Läti peaminister Aigars Kalvitis reedel.
"Eesti majanduse kasvutempo näitab aeglustumise märke, ent inflatsiooni mõjutavad sisemajanduslikud pinged ei ole taandumas," ütles Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majandusprognoosi allosakonna juhataja Martin Lindpere, kelle sõnul ei soosi palkade kasvu kiirenemine lähiajal inflatsiooni alanemist.
"Ettevõtted peavad arvestama, et majanduskasvu aeglustudes muutub eelarve pingelisemaks, ent hindade tõstmisega ei ole võimalik neid pingeid pikema aja jooksul kompenseerida," lisas Lindpere. "Raskustes tuleb kiiresti kulusid kärpida või tootlikkust tõsta."