Paneeliava nõuab ehitusluba

Siim Sultson 13. juuni 2007, 00:00

"Problemaatiline on, et korterinaabrid kutsuvad politsei," selgitab paneelseintesse avade lõikamisega kaasnevaid hädasid Diameeter OÜ juhataja Toivo Kukk. Et neid vältida ja töö saaks tõesti ühe päevaga tehtud, soovitab ta enne saagimist paberid korda ajada.

Tallinna linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonna juhataja Märt Ilusa sõnul tuleb vastavalt ehitusseadusele kandeseina ava tegemiseks taotleda ehitusluba. Kuna nõukogudeaegsete paneelelamutel on kandvad kõik seinad, välja arvatud WC- ja vannitoaboks, tuleb ava tegemiseks taotleda alati ehitusluba. Et need hooned on tüüpsed, saab avade sisselõikamisel kasutada tüüpseid lahendusi ja piisab lihtsustatud ehitusloast ehk ehituslehest.

Alustuseks soovitab ta pöörduda ASi Eesti Projekt poole, kuna nõukogudeaegse firma järeltulijana on see vanade paneelelamute autor.

"Meil projekte pole, soovituslikke avasid samuti mitte, kuid suurusjärgud on teada," selgitab ASi Eesti Projekt ehituskasutuse osakonna juhataja Jaanus Natka. Vastavalt kliendi tüüpkorteri asukohale tüüpsektsioonis ja selle plaanile arvutatakse välja sobivad ukseavamõõdud.

Tööde alustamiseks tahab Natka kliendilt korteriühistu kirjalikku nõusolekut ja ühistu seletust, kas ülemisel või alumisel korrusel on avasid tehtud. Kui ühistu ei tea, peab klient selle ise välja uurima.

Ilusa kinnitusel võib arvutused ja projekti teha ka muu projekteerimisfirma, kuid siis tuleb projektile ikkagi võtta Eesti Projekti kooskõlastus.

Koos projektiga tuleb leida omanikujärelevalve tegija ja ehitaja. Ehitustööd tuleb näiteks Tallinnas registreerida Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonnas vähemalt kolm tööpäeva ette. Siis saab ka ehituslehe.

Samas tehakse Natka tõdemusel paneelseintesse pidevalt väiksemaid avasid omapäi. Nii on olnud varinguid ühe-kahe korruse ulatuses. Liiatigi on paljudes paneelmajades juba nõukogude ajal koguni terve sein maha võetud. "Imelikul kombel seisavad need majad ikka veel püsti," imestab ta.

Kuke kogemusel soovivad nõukogudeaegsete paneelmajade elanikud endale põhiliselt ukseava köögist kõrvaltuppa.

Et töö on tolmune, tuleb aknad, parkett ja iluliistud kinni katta ning mööbel üldse toast välja viia. Lisaks peab veenduma, et seinasisesed või -pealsed elektrijuhtmed ei jääks saele ette. "Ega seal muud midagi erilist olegi," leiab Kukk.

Mart Port, ENSV Arhitektide Liidu esimees 1956-79
Eesti Projektis, kus need majad kunagi loodi, töötasid Peeter Hirve ja Toomas Aakre tüüpavad välja taasiseseisvuse alguses.

Ülemistel korrustel on lubatud suuremad, alumistel väiksemad avad. Mõne maja pikuti kulgevatesse jäigastavatesse kandeseintesse saab teha ka veidi suuremaid avasid.

Iseenesest on avade tegemine positiivne - saab ometi normaalsed korterid. Nõukogude ajal ei olnud sellisest asjast juttugi!

Priit Purde, Teemanttööd OÜ juhataja
Praegu me avasid seina ei sae, kuna vastavat töötajat ei ole.

Seda tööd ei ole võimalik puhtalt teha. Seega tuleks avad teha enne remonti või remondi ajal.

Enne ava lõikamist tuleb toestada mõlemalt poolt seina laepaneelid, muidu hakkab lagi läbi vajuma. Ukseava sillatakse profiilterasega. Tolmu püüdmiseks niisutatakse saeketast veega, mis omakorda imetakse põrandalt ära. Ava lahtisaagimisel eemaldatakse sein ettevaatlikult tükkide kaupa.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing