Baltica on kogu perele

Algab rahvusvaheline folkloorifestival Baltica.

Täna algav folkloorifestival alustab suurkontsertidega Tallinnas ja rändab viie päevaga läbi Eesti.

13.-18. juulini toimub Eestis XX rahvusvaheline folkloorifestival Baltica 2007. Väliskülalisi on kümnest riigist - Lätist, Leedust, Karjalast, Valgevenest, Venemaalt, Costa Ricast, Itaaliast, Iirimaalt, Norrast, Koreast ja Kreekast.

Baltica programmijuhi Igor Tõnuristi sõnul on tegemist juubeliga - esimene pidu toimus 1987. aastal, olles esmalt küll mõeldud näitamaks nõukogude riikide ühtsust, kuid kasvas ruttu üle protestifestivaliks. "Minu teada ei ole teist sellist festivali, mis toimuks sama nime all kolmes eri riigis, liikudes kodukorda igal aastal järgmisesse," seletas Tõnurist.

"Selleaastase Baltica juhtmõte on ring - filosoofiline mõiste, igavene ringkäik ilma alguse ja lõputa, mida saab alati loova hingega täita. On olemas mõisted perering, sõprusring, eluring. Samuti on sõõr ringmängude põhiline liikumisjoonise. Ring on paljudes kultuurides seotud päikese- ja tulekultusega. See ei ole siiski kohustuslik ettekirjutus, vaid üldine moto, sinna alla mahub palju. Kõik kavad ei ole ehitatud ringile," selgitas festivali kunstiline juht Ingrid Rüütel.

Tema sõnul on festival suunatud inimesele, kellel on avaramad ja sügavamad kultuurilised huvid kui ainult see popmuusika.

"Püüame vaatajani tuua rohkelt ehedaid stiilinäiteid erinevate rahvaste pärimuskultuurist. Kuna kavas on laul ja muusika, siis on see muidugi igaühele. Festivalil osalevad ka väga erinevas eas esinejad," seletas Rüütel.

Eesti rümadest on lavale valitud parimad, kokku üle saja rühma. Pärimuskultuuri püütakse edasi anda autentsel kujul, ehkki tänapäevane autentsus ei ole kunagi selline nagu sada või paarsada aastat tagasi. "Me ei sega stiile, püüame olla stiilipuhtad. Peakontserdile oleme püüdnud valida parimaid ja põhimõttel, et kava oleks mitmekesine. Näiteks Kreetalt leidsime klubi, kus huvilised õpivad ja harjutavad saare vanu tantse oma lõbuks. Nemadki on saatnud huvitava kavaga grupi, kes kindlasti õpetab meile neid tantse," kirjeldab Rüütel.

Tõnuristi sõnul on lähtutud eesmärgist, et festival peab toetama ja aitama Eesti folkloori harrastamist kodumaal. "Üle poole esinejatest on meie oma kodumaised grupid. Andsime võimaluse ka mõnele hiljuti moodustatud grupile. Näiteks Kärdla Ühisgümnaasiumi Väike Folkloorirühm, mille lapsed esitavad viimastel aastatel kogutud materjali."

Festival avatakse täna kell 11 Tallinna Raekoja platsil, sellele järgneb samas suur festivalikontsert. Teine suur kontsert Raekoja platsil on laupäeval, 14. juulil algusega kell 12.00. Peakontserdid on 13. ja 14. juulil Estonia kontserdisaalis. Pühapäeval, 15. juulil läheb Baltica mööda Eestit rändama.

Baltimaade suurim rahvakultuuri ühisprojekt sai alguse 1987. aastal Leedus ning toimub järjest kõikides Balti riikides. Samas on ta ainsana Eesti festivalidest CIOFFi (Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu) folkloorifestivalide kalendris olev ettevõtmine. Eestis korraldab festivali rahvuslik folkloorinõukogu.