Lihtne laastkatus kestab üle poole sajandi

OÜ Puitkatused juhataja Janek Käärd peab laastkatuse eeliseks peale looduslikkuse ja maa maastikuga haakuvuse ka selle kergust. Seega võib sarikate vahe tavalisest hõredama teha.

OÜ Frantsiskus juhataja Tõnu Parmaksoni veendumusel on laastkatus puitkatustest levinuim.

Laastkatuse laastud on Puuinfo projektijuhi Märt Riistopi seletusel 4-6 millimeetrit paksud, 7-12 sentimeetrit laiad ja kuni 75 sentimeetrit pikad. Samas soovitab ta pikkust 45-55 sentimeetrit.

Laastu materjalina kasutatakse tooreid kuuse-, männi-, haava- või lepapakke. Laastupakud peavad olema sirged ja võimalikult okstevabad. Käärdi kinnitusel on tänapäeval laastude tegemisel levinud teistest odavam ja väheokslikum haab, mille laastud aga kipuvad miinusena kergelt kaarduma. Seetõttu oleks parem eelistada vaigurohket kuuske, kuid selle puuduseks on jällegi oksavaba materjali vähesus.

"Korralikult tehtud katusel vesi puidu vahele ei lähe. Samas ei sobi puitkate lamekatustele," juhib materjali eripäradele tähelepanu Riistop.

Riistopi seletusel kistakse laaste käsitsi spetsiaalsel tööpingil erilise noaga. Kuigi höövelmasinaga saab Parmaksoni sõnul laaste teha lihtsamalt, lõikab masin puu poorid puruks ning laastkatus hakkab vett imama ja mädaneb kiiremini.

Käsitsi lõhestamine aitab säilitada puidu poore ja puit ei lase niiskust sisse. Parimate omadustega on laastud ja pilpad, mis on saadud talvel langetatud puust, siis on materjalis seennakkuste alti maltspuidu osatähtsus väikseim. Laastu parimad omadused tagab ka selle õige väljalõikamine - aastaringid peavad jooksma materjaliga risti.

Laastud naelutatakse alates räästast ridadena 3-4sentimeetrise ülekattega naaberlaastu suhtes. Järgmise rea laastud peavad katma alumise rea laaste. Riistopi seletusel annab laaste lõigata katusel ka vastavalt vajadusele ja nõnda keerulisemaid sõlmi katta. Käärdi sõnul on laastkatuse paigaldamine jõukohane igaühele. Õppinud meister paigaldab keskmiselt 10-15 m2 katust päevas.

Riistopi kinnitusel võib hoolikalt valitud ja korralikult tehtud laastkatus kesta üle poole sajandi.

Seevastu Parmaksoni veendumusel jääb laastkatuse vastupidavusaeg 15-30 aasta vahele.

Riitop peab laastkatuse kestvuse nimel oluliseks selle puhtust. Lehe-, oksa ja samblarisu tuleb katuselt kõrvaldada kaks korda aastas. Teisalt on laastkatus on hell liiga ägeda pinna puhtaks kraapimise suhtes.

Katuselaastud lõigatakse üldiselt toorestest kuuse-, männi-, haava- või lepapakkudest. Kõige vastupidavam laastu tooraine on kuusk. Samas on kuuse puuduseks selle suur okslikkus.

Katuse katmiseks kasutatakse kaks kuni kolm, kihti laaste, kõrvalhoonetel piisab kahest kihist. Liiga vähe kihte võib põhjustada lekkeid, liiga palju kihte ei kipu aga pärast vihma ära kuivama. Koorega laaste katusele panna ei tohi, kuna koor seob niiskust.

Laastude naelutamiseks soovitatakse kasutada tsinkimata naelu - kui katus on oma ea ära elanud, saab selle vaevata roovidelt maha kühveldada. Samas ei maksa naelu laastu põhjani kinni taguda, muidu laast lõheneb.

Laastude paigaldamisel peab nende kumerus, v.a esimene rida, jääma ülespoole. Et laastud ei märguks, tuleb jälgida, et naelutamisel jääks laastude kiud suunaga allapoole - siis on laast veekindlam. Enne naelutamist peaksid laastud umbes ühe ööpäeva vees ligunema.