• OMX Baltic−0,57%296,68
  • OMX Riga−0,63%858,37
  • OMX Tallinn−0,4%1 945,91
  • OMX Vilnius−0,35%1 143,71
  • S&P 500−2,36%5 158,2
  • DOW 30−2,48%38 170,41
  • Nasdaq −2,55%15 870,9
  • FTSE 1000,26%8 296,89
  • Nikkei 225−0,17%34 220,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,44
  • OMX Baltic−0,57%296,68
  • OMX Riga−0,63%858,37
  • OMX Tallinn−0,4%1 945,91
  • OMX Vilnius−0,35%1 143,71
  • S&P 500−2,36%5 158,2
  • DOW 30−2,48%38 170,41
  • Nasdaq −2,55%15 870,9
  • FTSE 1000,26%8 296,89
  • Nikkei 225−0,17%34 220,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,44
  • 08.08.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venemaal on kahjuks tõsi taga

Eesti Raudtee andis eile teada, et koondab peagi ligi kümnendiku oma töötajaist. Äripäeva hinnangul näitab see samm, et taasriigistatud Eesti Raudtee ootab veomahtude vähenemist ka edaspidi.
Praegu on koondamine möödapääsmatu, sest alternatiiv - oodata Venemaa sõpruse taastumist ning seni kahjumit toota - poleks muud kui koleda lõpu edasilükkamine. Pole mõtet istuda ja oodata, kuni kogu nafta- ja gaasitööstust aina enam enda kontrolli alla haarav Venemaa meile veel suuremat kahju tekitab. Kui temaatilist võrdlust kasutada - mida varem Eesti riik mõistab, et sellel rongil tuleb hädapidurit tõmmata, seda parem.
Venemaa kavatsustes pole põhjust kahelda. Piisab, kui lugeda ajakirjandusest Venemaa esimese asepeaministri Sergei Ivanovi viimastel kuudel antud kommentaare, mis hiilgavad Eesti-vaenulikkusega ja milles ta nõuab Eestile majandussanktsioone.
Kui majandussanktsioone ka kohe ei tule, kasutab Venemaa lihtsalt väljapressimistaktikat, millega oma kaubanduspartneritelt järeleandmisi nõuda või muudmoodi poliitilist kasu lõigata. Vaadakem vaid Venemaa soovi, et sealsed ettevõtted suunaksid osa transiidivoogudest ümber Läti ja Leedu sadamatesse. See on tüüpiline Venemaa katse riikide - antud juhul Baltimaade - vahel paksu verd tekitada.
Praegu läbib Eestit transiidina 25 miljonit tonni Venemaa kütust aastas, mis tähendab ligi veerandit Venemaa naftasaaduste ekspordist. Mis huvi oleks Venemaal edaspidigi seda raha meie taskutesse toppida? Polnud vaja aprillikuu sündmusi, et tuule üldist suunda tabada.
Seni on Eesti Raudteel selle tunnistamisega mõningaid probleeme olnud. Näiteks veel reedeses Äripäevas kinnitas Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase, et raudtee-ettevõte ootab kaubamahtude taastumist Eesti suunal septembri lõpus või oktoobri alguses. See oli kommentaar kolme vedurite rendilepingu sõlmimisele 16 miljoni krooni eest, mis kõrvalt vaadates sobib hästi kategooriasse "pidu katku ajal".
Kindlasti ei tohiks ettevõte lasta end häirida poliitikuist, kes kasutavad olukorda vaid poliitilise kasu lõikamiseks. Taasriigistamist kureerinud endise majandusministri Edgar Savisaare väide, et kui tema oleks peaminister, siis sellist olukorda poleks, on lihtsalt populism.
Vene-optimistide vastuargument on väide, et Venemaa teeb ka oma tootjaile karuteene. Kuna neil pole võimalik kaupa vabalt eksportida ja Venemaa enda sadamad sellist survet veel välja ei kannata, siis kaup lihtsalt seisab ja raha kaob.
See on tõsi, aga ei muuda kahjuks asja. Venemaa pole kunagi kõhelnud oma mehi kahurilihaks ohverdamast, kui saab sellega vaenlasel jalad alt lüüa.
Autor: ÄP

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele