Läti latti painab taas devalveerimishirm

Veebruarikuine Läti rahvusvaluuta müügipaanika sai alguse Stockholmi majanduskooli Riia esinduse teadlase Morten Hanseni artiklist, mis arutles Läti lati devalveerimise üle ja millele järgnenud arutelu kasutasid osavalt ära väikespekulandid. Sulide levitatud devalveerimist ennustavad tekstisõnumid tõstsid kurioossel nädalavahetusel euro nõudlust kolm korda ja vahetuskurss tõusis lubatud piirini. Nii Läti Pank kui ka valitsus eitasid taolist plaani ja süüdlased vahistati.

Nüüd on teema taas esile kerkinud, kuna mõne kuu pärast seisavad ees Läti Panga uue presidendi valimised. Praegune president Ilmars Rimševics on lubanud, et tema ajal latti ei devalveerita. Igasugused otsused lati suhtes on Läti Panga ainupädevuses. Samas levib osa poliitiliste jõudude seas arvamus, et teema tasub kaalumist, mistõttu Rimševicsit, keda peetakse jäärapäiseks, võidakse tagasi mitte valida.

"Kui on poliitikuid, kes tahaks näha muutust, saab Rimševicsi asemele panna kellegi sobivama," tõdes Balti Rahvusvahelise Majanduspoliitika Uuringukeskuse direktor Alf Vanags, kes oli kindel, et latti ei devalveerita vähemalt aasta lõpuni, kuni ametis püsib Rimševics.

Läti latt on küll seotud euroga ja selle kurss on fikseeritud, kuid on lubatud kõikumine üks protsent ehk vahemikus 0,6958-0,7099. Läti Pank saab toetada latti seni, kuni neil jätkub reserve. Vastavalt euroga ühinemiseks vajaliku vahetuskursimehhanismi ERM-2 (Exchange Rate Mechanism) standardile võib kõikumine olla kuni 15 protsenti.

Just taolise muudatuse sisseviimise üle on hakatud spekuleerima, sest Läti jooksevkonto puudujääk ei näita kahanemise märke ning kallis latt pärsib ekspordi kasvu. Odavam latt aitaks viga parandada. Lisaks oli inflatsioon juulis rekordilised 9,5 protsenti ja palgad kasvasid esimeses kvartalis ligi kolmandiku võrra.

"Keegi ERMi liikmetest pole seda teinud, välja arvatud juhul, kui nad on olnud selleks sunnitud," rääkis Vanags, kes samas nägi selles üht võimalust võimaliku kriisi korral. "Kui tuleb kriis, siis lubab see ühtaegu jääda vahetusmehhanismi liikmeks ja lahendada probleem." Praeguses majandusolukorras ei ole see tema sõnul siiski mõttekas.

Läti Panga kinnitusel devalveerimiskava ei ole ja kuulujutte nad ei kommenteeri.

Spekulatsioonide peale teatasid mitmed poliitikud teisipäeval, et ei näe praegu alternatiivi Rimševicsi kandidatuurile ja on nõus teda toetama juba praegu.

"Praegu ei ole ühtegi argumenti Rimševicsi kandidatuuri vastu, kuid me analüüsime põhjalikult tema ja panga tööd inflatsiooni ohjamiseks ning laenuprotsentide reguleerimisel. Samuti kuulame ekspertide arvamust," ütles peaministri erakonna, Rahvapartei fraktsiooni esimees Maris Kucinskis uudisteagentuurile LETA.

Peamine põhjus, miks sellised jutud ilmuvad aeg-ajalt taas meedia kõneaineks, on praegused makroökonoomilised näitajad, mis näitavad kasvanud ülekuumenemise riski.

Ka Läti Panga presidendi valimised toimuvad selle aasta lõpus ja selle tulemus võib mõjutada lati stabiilsust. Meie arvates ei ole ühtegi põhjust kahelda Läti valitsuse ja keskpanga kohustuses hoida praegust kurssi ja kõikumiskoridori. Selle laiendamine või kursi muutus kindlasti kahjustab majandust, tõstab ebastabiilsust ja inflatsiooni.