Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eelarve võib ajada majanduse lõhki
Teise kvartali 7,3 protsenti majanduskasvu pole just halb näitaja, ent on siiski tunduvalt vähem kui eelmiste kvartalite 11 protsenti. Sestap tuleb valitsusel järgmise aasta majanduskasvu prognoosi alandada ja koos sellega panna riigieelarve kasvule päitsed pähe.
Kui valitsus otsustab suurendada riigieelarve mahtu 22 protsenti, nagu käesolevalgi aastal, ajab see Eesti majanduse kindla peale lõhki.
Piltlikult öeldes ei suuda Eesti väike, aga tubli majandus paisuvat riigieelarvet enam teenindada.
Juhtub täpselt sama, mis toimub kodanikuga, kes ei suuda enam kasvanud laenumakseid tasuda - halvemal juhul jääb ta oma eluasemest ilma.
Kui majanduskasv ei täida eelarvet ära, siis käriseb mitmest kohast, mistõttu jääb Eesti ilma paljudest seni edu toonud asjadest.
Esmalt tekib eelarve puudujääk, mis on juba mõistena väga halb. Eesti lahterdub nende riikide hulka, kes ei saa iseendaga enam hakkama.
Kui eelarve puudujääk peaks ületama kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist, ei täida me lisaks inflatsioonile veel teist euro kasutuselevõtu kriteeriumi.
Tarbetu on vist lisada, et Eesti rahvusvahelised reitingud langeksid vähemalt sama järsult kui täna aktsiaturud.
Aga võitlus korra tekkinud eelarve puudujäägiga on veelgi vaevanõudvam kui võitlus inflatsiooniga, sest igasugusel puudujäägil on omadus ennast taastoota. Et eelarve puudujäägist üle saada, on vaja ebapopulaarseid otsuseid ja väga suurt riigimehelikkust, mida meie poliitikutel napib.
Valitsuskulude maht on Eesti tingimustes ainus võimalik inflatsioonitempo aeglusti. Ütleme seda veel kord, ehk on kasu.
Halbu uudiseid võib veel tulla mitmest kandist. Majanduse tänast seisu painab pinev ootus - mis saab kinnisvaraturust.
Aktsiaturud on üle maailma punased, mis paneb investorite meelekindluse karmile proovile.
Ei saa välistada sedagi, et riigieelarve puudujääk koos sellega kaasnevate negatiivsete mõjudega murrab lõpuks krooni. Mis siis juhtuma hakkab, seda on isegi loomupäralt pessimistil raske ennustada.
Aga kõik on veel meie enda, või siis õigemini valitsuse ja riigikogu kätes. Järgmisel kolmapäeval avaldab rahandusministeerium uue majanduskasvu prognoosi, mis on alus riigieelarve tegemisele.
Viimane peab valmis olema 30. septembriks, kinnitab riigikogu. Kui kiiresti käärid kätte võtta, võib veel jaole jõuda.
Autor: ÄP