Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nüüd ta peab tulema - võit!
Eesti koondise tabeliseis on seni ülinukker - ei ühtegi võitu ega väravat. Kolmapäevane vastane - Andorra - on sel valikturniiril vähemalt ühel korral vastase väravavõrku tulemuslikult sahistanud. Eestlasi päästab valikgrupi autsaideri rollist vaid see, et Andorra puurilukud on pidanud oma selja tagant palle üles korjama kaks korda rohkem kui meie (28:14).
Eesti ja Andorra on vutiväljakul juba vanad tuttavad. Kes teab, ehk sellepärast otsustas meie uus peatreener Viggo Jensen üles otsida ja koondisse kutsuda ka vanameistrid - 32aastase Indrek Zelinski (101 mängu Eesti koondise eest/26 väravat) ja 36se Martin Reimi (150/14). Mõlemad olid küll sinisärgi "lõplikult" higist puhtaks pesnud (Reim veebruaris, Zelinski juba tükk aega tagasi), ent Jenseni kutsel nõustunud väravatepõuas Eesti koondisele appi tulema.
Tõsi, Zelinski väitel on see nüüd tõesti viimane kord Eesti eest mängida. Ja loomulikult oleks efektne lõpetada koondisekarjäär vastase puuri palle täis tagudes. Saame näha (nii seda, kui palju Indrek väravaid lööb, kui seda, kas on ikka tõesti viimane kord). Eesti rekordinternatsionaal Reim seevastu möönab, et on nõus ka edaspidi koondist aitama.
Nõks murelik on seis kahe Eesti tipptegijaga. On lahtine, kas koondist saavad esindada Oper ja Rooba. Ründaja Andres Oper taastub hüppeliigeselõikusest ja alles kogub vormi. Kaitsja Urmas Rooba väänas eelmisel laupäeval kergelt hüppeliiges. Lõpliku otsuse lubas Jensen teha sel nädalavahetusel.
Kolmapäev Lillekülas tuleb huvitav. Saame näha, kuidas pühib uus luud Viggo Jensen. Kuidas toimib eesti koondise jaoks uus, kahe ründajaga taktikaline skeem. Ja loomulikult ootame seda, millest seni kõige rohkem puudust olema tundnud. "Jalgpallis on tähtis väravaid lüüa," on Jensen meenutanud ülesannet, mis meie meestel veel täitmata.
Kohtumised Andorra vastu on eestlaste jaoks olnud n-ö kohustuslikud kolmepunktimängud. Jääb loota, et favoriidiseisus sinisärke krampi ei jooksuta. Või siis vastupidi, väga lõdva mütsiga lööma ei minda. Kodupublik nõuab väravaid ja võitu.
Võit Andorra üle meie koondist turniiritabelis küll kõrgemale ei kergita. Lähim konkurent - Makedoonia on seitsme punktiga veel püüdmatult kaugel (ja jääb ette ka siis, kui järgmises mängus 8. septembril Venemaale kaotab ja Eesti samal päeval mingi ime läbi Horvaatiat võõrsil võidab).
Esialgu on ülioluline lõpetada kodumängude seeria esimeste väravate ja esimese võiduga!