5%-list Euribori ei ??usuta

Tallinna Sadama õigusosakonna jurist Eve-Ly Luik võttis Ühispangast 2002. a detsembris 20 aastaks eluasemelaenu intressiga, mis toona oli 3%. Luik ütles küsimuse peale, miks ta võttis ujuva intressiga laenu: "Ei osanud arvata, et intress selliselt muutuda võiks." Laenu intress on kasvanud umbes 2 protsendipunkti, aga samas ei ole see Luige sõnade kohaselt tema igakuist laenu tagasimaksesummat kuigivõrd muutnud, sest laenusumma ei ole eriti suur. Mingeid erilisi kartusi Luigel Euribori jätkuva tõusu osas ei ole, aga ta on tõsiselt kaalunud intressimäära fikseerimist.

Eesti Panga asepresident Märten Ross ütles, et intresside tõusutsükkel ei ole mingi üllatus, küll aga on tema kinnitusel 6 kuu Euribor kasvanud augusti algusest suhteliselt kiiresti, 0,31 protsendipunkti võrra. Aasta algusest kuni juuli lõpuni oli tõus 0,53 protsendipunkti.

"Selle taga on likviidsusprobleemid maailma finantsturgudel, mis omakorda said alguse probleemidest madalakvaliteediliste kinnisvaralaenudega USA turul," tõi Ross seose.

Samas nentis Ross, et Euribori niivõrd järsk tõus peaks tõenäoliselt jääma ajutiseks, kuna ootused EKP (Euroopa Keskpanga) baasintressi tõusu osas on finantsturgudel augusti algusega võrreldes alanenud. Ta lisas, et likviidsusprobleemide tõttu on hetkel vahe Euribori ja EKP baasintressi määra vahel tavatult suur ning peaks likviidsuse taastudes taas vähenema. "Kui vaadata, mida turul arvatakse, siis praeguste futuurinoteeringute kohaselt näiteks 3 kuu Euribor lähema paari aasta jooksul 5%-ni ei jõua," uskus Ross.

Hiljuti Nordea Marketsi Eesti juhi kohale asunud Maris Paiste nägi konkreetset daatumi, millal ja millest sai alguse Euribori kiire tõus. Selleks oli 30. juuli, mil Saksa pank IKB avalikustas USA suure riskiga hüpoteeklaenude turule tehtud investeeringutelt saadud kahjumi ning panga suurimad omanikud otsustasid panga võimalikust pankrotist päästa. "See vallandas kasvava huvi Euroopa pankade finantstervise vastu ja muutis investorid pankade võlakirjade suhtes ülimalt ettevaatlikuks," selgitas Paiste. Mure eskaleerus 9. augustil, kui BNP Paribas raporteeris sarnastest probleemidest oma mõnedes fondides, lisas ta. Ka Paiste usub, et Euribori tõus 5%-ni tundub hetkel ebatõenäoline, kuna suurem paanika paistab praegu vaibuvat ning intresside tõus on viimastel päevadel aeglustunud. "Uue tõusulaine võiks vallandada teated uutest ohvritest," märkis Paiste. Samas möönis ta, et Euribori mõningane tõus on tõenäoline, kui Euroopa Keskpank tõstab järgmisel istungil, 6. septembril baasintressimäära, millele nad on ka ise vihjanud.

SEB Eesti Ühispanga võlakirjaturgude osakonna juhataja Ülar Kiisla rääkis, et keskpankade suurenenud vastaspoole- ja likviidsusriskide tõttu on intressimäär küll tõusnud, ent samas on see viieaastase intressimäära lõikes augusti algusest isegi langenud, väljendades varasemast kõrgemat majanduslanguse riski.

Ka Kiisla hinnangul me euro 5%-list rahaturuintressi lähemal ajal ei näe. Ta tõi välja peamised põhjused: "USA Föderaalreserv on juba pöördunud intresside langetamise poole ning pikas perspektiivis on Euroopa intressimäärad USA-le enamasti järgnenud." Samas möönis Kiisla, et turud on väga kõikuvad, mistõttu võib turu konsensus kiiresti muutuda.

Kui Euribor siiski peaks tõusu jätkama, soovitavad spetsialistid laenuintress osaliselt või täielikult fikseerida või muuta tarbimisharjumusi. Uusi - eriti tarbimislaene - võtta spetsialistid ei soovita. Fikseeritud intressiga on praegu sõlmitud vaid ca 4% eluasemelaenulepingutest.

Autor: Virge Lahe