ERL: valitsus on taganenud lubadusest maksukoormust alandada

ERL-i toimkond ei nõustu peaministri väitega, mille kohaselt valitsus pole lubanud maksukoormust vähendada. Veel kevadel ütles Reformierakondlane Jürgen Ligi Riigikogus, et kuigi 2008. aastal maksukoormus veidi suureneb, siis kokkuvõttes väheneb see järgnevate aastate jooksul oluliselt. Lisaks väitis peaminister 30. mail Riigikogu infotunnis, et üldine maksukoormus suureneb aktsiisitõusude tõttu 2008. aastal, kuid edaspidi langeb, langeb küllalt märkimisväärselt. „Värskest majandusprognoosist ilmneb selgelt, et maksukoormus 2011. aastaks ei vähene,“ ütles Eestimaa Rahvaliidu liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd.

ERL-i toimkond ei saa nõustuda Ivari Padari väitega, et mingit dramaatilist erinevust riigieelarve strateegias väljatoodud maksukoormuse ja sügisprognoosi vahel ei ole. See on taganemine varem antud lubadustest ja avalikkuse eksitamine.

Täna Äripäevas ilmunud rahandusminister Ivari Padari avaldus on tähelepanuväärne suunamuutus senises eurole ülemineku tegevuskavas. ERL loodab, et rahandusministri seisukoht, et tähtsust ei oma asjaolu, kas euro tuleb aastal 2011 või hiljem, ei ole valitsuse ja Eesti Panga ametlik seisukoht. On kahetsusväärne, kui selline on seni head eelarvepoliitikat ellu viinud ja tugeva rahandusega liikmesriigi ametlik seisukoht Euroopa Komisjonile ja Euroopa Keskpangale. „Kindlasti omab tähtsust, millal Eesti saab hakata osalema Euroopa Liidu rahapoliitika kujundamisel, millised on reitinguagentuuride hinnangud Eestile, millal kaob valuutakursi risk ning millised on euroga liitumise määramatusse edasilükkamise tagajärjed majandusele tervikuna,” nentis Sõerd.

ERL-i toimkond peab kahetsusväärseks, et valitsuskoalitsioon ei ole täitnud valitsuse moodustamise ajal Mart Laari poolt antud lubadust, mille kohaselt uus valitsus koostab konkreetse tegevuskava eurole üleminekuks koos täpsete tähtaegadega, mille täitmist hinnatakse ja kontrollitakse vähemalt kord poole aasta jooksul.

„Aktsiiside kehtestamine suurendab inflatsiooni kasvu, mis seab kahtluse alla kiire eurole ülemineku. Selline olukord suurendab majanduslangust veelgi,“ märkis Sõerd. „Valitsus ei ole eurole üleminekut võtnud eesmärgiks, seda kinnitab ka asjaolu, et olulisemaid maksupoliitilisi meetmeid ei rakendata ja eelarvepoliitika töötab Euroopa Liidu ühisrahaga liitumise vastu.“

Eurole üleminek eeldab tervikprogrammi ja ainuüksi aktsiisipoliitikast ei piisa. Oluline osa sellisest programmist on eelarvepoliitikal. ERL-i toimkond on seisukohal, et kesksel kohal peab olema järgnevate aastate eelarvete koostamine märgatava ülejäägiga, valitsussektori kulutuste kärpimine ning eelkõige tänu ülemäärasele sisetarbimisele jooksval aastal planeeritust paremini laekuvate maksutulude suunamine reservi ja seda täismahus, kaasa arvatud aktsiisitõusudest saadavad tulud. Kui Eesti soovib liituda euroga 2011. aastal, peab inflatsioon olema alla 3 protsendi. Täna on euroga liitumise tõenäosus 2011. aastal veelgi väiksem kui see oli 2005. aastal, mil prognoositi liitumise tõenäosust 1. jaanuarist 2007. Mõttetu on rääkida ülejäägiga eelarvepoliitikast, kui ülejääk on ainult näiline.