Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Radooni sisaldus muutub pidevalt
Kiirguskeskuse spetsialisti Kairi Tänavsuu sõnul saab näiteks igal aastal ühes hoones mõõtmist korrates tõenäoliselt väga erinevad tulemused. Seega tuleb mõõtmisi teostada aegajalt uuesti.
"Kui on plaanis maja ehitamine kõrge radooni riskiga piirkonda, siis tuleks teha eelnevad pinnasetestid ja näiteks iga viie aasta tagant mõõta kontsentratsiooni eluruumides," märkis Tänavsuu.
Samuti tuleb Tänavsuu arvates teha kindlasti uued mõõtmised pärast renoveerimistöid või muid ehitustöid, kuna radooni ligipääs elamuruumidesse võib nende tõttu tugevalt muutuda. Kindlasti tuleb taseme mõõtmised teha aga pärast renoveerimist siis, kui enne töid esines hoones radooni kõrges kontsentratsioonis.
"Ainuke võimalus kindel olla, on aeg-ajalt mõõtmisi korrata," lisas Tänavsuu.
Radooni kontsentratsiooni mõõtmisi tehakse üldjuhul esimesel talvel pärast hoone valmimist, kuna suvel võib isegi lahtine aken radooni taseme väga madalale viia ja seega ei saa kontsentratsiooni suhtes adekvaatset näitu.
"Kui meie tehtud mõõtmine näitab radooniga probleeme, siis suuname inimese edasi vastavate ehitusspetsialistide poole," rääkis Tänavsuu.
Tänavsuu kinnitab, et pea võimatu on öelda, kui pika aja jooksul kellelgi kindla kontsentratsiooni juures terviseprobleeme ilmneks, kuid samas rõhutab ta, et tihti reageeritakse probleemi suhtes ka üle.
"Olukorrale pööratakse tähelepanu, kuid ohu tuvastamise korral kas enne või pärast ehitust võib kõik korda saada, on olemas ju näiteks radooni tõkestuskile ja samuti võib probleem lahendada ventilatsiooni tõhustamisega," selgitas ta.
Eesti Geoloogiakeskuse juhtiva spetsialisti Valter Peterselli sõnul tuleks riskipiirkonnas teha radooni kontsentratsiooni mõõtmised enne maja projekteerimist. Siis, kui tase on määratud, saab radooni sisalduse järgi määrata, kas on vaja võtta maja ehitamisel kasutamisele erimeetmeid.
Võimalik on paigaldada kas radoonivastane kile, vundamendialune ventilatsioon või ülevalt alla sundventilatsioon.
"Need kolm võtet ongi peamised, mille abil saab probleemi lahendada, kuid kui on väga kõrge sisaldus, siis on kaheldav, kas üldse tasub ehitada," kinnitas Petersell.
Eestis on palju kohti, kus radoonisisaldus pinnases on eriti kõrge, kus tase on lubatust viis korda kõrgem ja rohkemgi.
"Tavaliselt on nendes piirkondades ka looduslik gammakiirgus lubatust kõrgem," nentis Petersell. "Tellijad ise otsustavad, kas ehitada või mitte. Paljud on krundi ostmisest igal juhul pärast analüüsi loobunud."
Väga kõrge kontsentratsiooni puhul tuleks asendada pinnast kuni pooleteisemeetrine kiht, mis on tohutult kallis, tihti on radoon aga mitme meetri paksuses kihis ja seal üldjuhul ei ole võimalik pinnast asendada. Sageli aga leidub sellises pinnases teisigi raskemetalle.
Artig KV OÜ juhataja Marek Antonjaki sõnul lähtuvad kinnisvaraarendajad mõõtmiste tellimisel tihti sellest, kas klient nõuab mõõtmisi või mitte. "Meil on kolm projekti, mis on ohtlikes piirkondades, kus pankrannik avaneb, kus peaks kõige suuremad kontsentratsioonid radooni olema ja osa neid projekte on ka valmis," rääkis Antonjak.
Antonjak räägib, et probleemi nad ei karda, kuigi mõõtmisi pole nende kliendid tellinud. Esmalt on ta sõnul nende majad projekteeritud hea ventilatsiooniga, mis on üks peamisi kõrge radooni taseme vastu võitlemise meetodeid.
"Meie majad on alt lahti ja tuulutatud, kuigi see pole mõeldud otseselt radooni ohust lähtudes," lisas ta. "Tugineme ka sellele, et kõigi lähedal on värskelt ehitatud valla lasteaed ja eeldame, et vald on teinud oma uuringud ära. Vastasel juhul oleks ka lasteaiad vales kohas."
Valter Peterselli arvates ei ole järeldus, et lasteaia kõrvale ehitades ollakse kaitstud, aga õige, kuna 50 meetriga võib radooni sisaldus pinnases tugevalt muutuda.
"Pealegi tean juhtumeid, kus on ehitatud lasteaed, kuigi radooni tase on lubatust kuni kaks korda kõrgem," selgitas Petersell.
Petersell rääkis, et Eestis on kehtestatud standard, kus on must-valgel kirjas, kui suur võib olla radooni kontsentratsioon pinnas. Kui tase ületab piiri, peab ehitaja probleemi likvideerima. Tagantjärele on see väga kulukas probleem.
"Harku vallas vist ei antagi ehitusluba, kui radooniuuringuid ei ole tehtud," lisas ta.
Valter Peterselli sõnul tahavad mõned ärimehed, et andke neile ainult dokument, tegelik olukord pole nende jaoks oluline.
"Klient peab nõudma. Näiteks Soomes ei võeta ühtegi maja enne vastu, kuni ehitaja ei näita dokumenti, et radooni sisaldus on korras."