Saatuse kiuste

Kumu kunstimuuseumi suures saalis avatud Henn Roode (1924-1974) isikunäitus toob esile suurepärase modernisti maalijakäekirja.

Väljapanekul saab näha Roode abstraktsioone, veduute, meremaale, akte, portreid ja autoportreid ning suuremõõtmelisi figuraalkompositsioone.

Ekspositsioon algab abstraktsete töödega.

"Henn Roode oli omas ajas erandlik. Tal on tohutu hulk abstraktsioone. Ükski teine eesti kunstnik pole suutnud neid niimoodi teha - üsna brutaalseid, jõuliste värvide ja geomeetriliste kujunditega - ja kõik need on perfektsed," tunnustab näituse kuraator Kädi Talvoja.

Edasi tulevad Roode teada-tuntud linnavaated ja meremaastikud. Üks suur sein on pühendatud aktimaalidele. "Ta ei ole kehakunstnik, aktid on pigem nagu käeharjutused, mis ei tähenda, et need oleksid igavad või halvad tööd," kommenteerib kuraator. "Need on kurvad ja grotesksed naised, Vaat', kuidas ta väänab: väike pea ja suured jalad! Ta pole eriti leebe naise keha suhtes. Seepärast mulle ta aktid meeldivadki, et ta ei lähenenud neile ilu kaudu. Ta on ikka modernist!"

Väga põnevad on Roode minapildid. Talvoja ei tea ühtegi teist Eesti kunstnikku, kellel oleks nii palju autoportreid. Näitusel on neid pikk rida, aga teine sama suur hulk ootab muuseumide fondides ja perearhiivis esitlemist.

Henn Roode õppis aastail 1944-47 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, seejärel ühe semestri Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis. 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma üliõpilastega ja saadeti Siberisse vangilaagrisse. Õpinguid sai ta jätkata alles 1956. aastal ERKIs, mille lõpetas 1959. aastal.

Kaasaegsete mälestuses oli Roode enne arreteerimist lõbus, aktiivne, särtsakas, kes kõige rohkem rääkis ja möllas, aga kui mees vangist tagasi tuli, keskendus ta perele ja kunstile ning oli väga vaikne. Kui seltskonnas teised rääkisid, siis Henn Roode kuulas, pea viltu. Kui midagi ütles, siis väga lakooniliselt ja tabavalt.

"Kahjuks on väga vähe tema tekste säilinud. Kunstniku märkmik läks kaduma, alles on vaid mõned intellektuaalsed mõtteavaldused piltide tagaküljel," märgib Talvoja.

Henn Roode oli keeruline intrigeeriv tegelane, kes sageli maalis ühele kavandile lisaks paar teost. Aga miks neid maale on kaks? Kuraatori arvates jääbki see saladuseks.

Kuna Henn Roode võis teha ühest motiivist täiesti realistliku ja ka abstraktse töö ning veel hiljemgi sama teema juurde tagasi pöörduda, on tema teoseid üpris keeruline dateerida. Et kunstniku loometöö kestis vaid 15 aastat, siis tihtipeale ei olegi see võimalik, nendib kuraator.

Seda näitust ette valmistades püüdis Kädi Talvoja sõnastada: kes oli Henn Roode? Ja ta jõudis äärmuslikele seisukohtadele - ühelt poolt oli Roode väga intellektuaalne, tõsine, kohati kuivikki, teisalt jälle vastupidi. Kokkuvõttes oli ta maalikunstnikuna väga mitmekülgne. Kes pole veel jõudnud selles veenduda, teadke, et näitus on avatud septembri lõpuni.

Autor: Tiina Kolk