Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väiksem valmisolek riskiks?!
Tavalised inimesed ei tohi kannatada poliitikute pärast, kes on sattunud vaimustusse mingist kasutust majandusteooriast. Täna on selliseks kasutuks teooriaks arusaam, et järsk muutus finantsturgude eelistustes - mida kutsutakse vaimukalt "väiksemaks valmisolekuks riske võtta" - on praeguse riskantsete eluasemelaenude ja finantsturgude kriisi peamine põhjus. Et hoida ära selle valmisoleku tõus tulevikus, on poliitikud ja eksperdid hetkel keskendunud nn moraalse ohu probleemile: pahategijad peavad oma vigade eest maksma, et nad neid enam ei teeks.
Mõned vasakpoolsed, keda tõukab tagant vastumeelsus nende meelest ebaõiglaselt suurt tulu teenivate finantstüüpide suhtes, on ühendanud jõud traditsiooniliste majandusteadlastega, kelle pime usk oma mudelitesse ei lase neil näha, millist kahju nende kahtlane majandusteooria võib teha reaalmajandusele ja tavalistele inimestele. Poliitika, mis ei paku teist võimalust, tähendab paljudele seda, et nende lapsed ei saa ülikooli astuda või nad jäävad oma majast ilma.
Praegu peaksid majandusteadlased hoopis küsima, miks finantsturud on pidurit tõmmanud, kui pangad on ülilikviidsed. Tavapärane seletus - väiksem valmisolek riske võtta - ei veena.
Hoopis veenvam seletus on see, et praegune teadmata mõõtmete ja ulatusega kriis on majandusmaastikku nii hullusti varjutanud, et turuosalised on oma oma poosidesse tardunud, kuni ilm selgineb. Just see on Roman Frydmani and Michael Goldbergi uue olulise teose "Puudulikul teadmisel põhinev majandus: vahetuskursid ja risk" peamine sõnum. Finantsturgude mõistmise võti ei peitu eelistuste muutumises, vaid arusaamises paratamatust teadmiste puudulikkusest.
Tähtsaim nõuanne keskpankuritele on, et nad peavad kiiresti intressimäärasid langetama, et pakkuda turuosalistele kindlustunnet. Kui vaadata USA keskpanga viimaseid samme, siis võib näha, et too oleks justkui viimasel ajal puudulike teadmiste hüpoteesi uskuma hakanud. Keskpank süstis küll süsteemi raha, aga välistas intressimäärade langetamise.
Selle ebaõnnestunud poliitika tulemus oli nii hävitav, et vaid kümme päeva pärast oma mis-siin-muretseda sõnumit tegi Fed piinliku, kuid vajaliku kannapöörde ning langetas diskontomäära 50 baaspunkti võrra.
Copyright: Project Syndicate, 2007.
Autor: Melvyn Krauss