Kodulaene võeti üle hulga aja vähem kui aasta tagasi

Viimasel paaril aastal on iga kuu võetud keskmiselt 60 protsenti rohkem uusi kodulaene kui aasta tagasi samal ajal, tänavu juulis muutus hoogne kasv aga hoobilt 20protsendiliseks languseks.

Hansapanga Grupi tegevjuhti Erkki Raasukest laenuvõtmise kasvu muutumine kahanemiseks ei üllata. "Ma ei taha küll hirmutada, aga me oleme praegu noateral ja pigem muutub see langus veelgi järsemaks," märkis Raasuke. Tema sõnul võib ka kogu laenuportfelli vaadates tulla lähitulevikus kvartaleid, kus kasv on olematu.

"Kuigi nägime ette eluasemelaenude kasvutempo aeglustumist selle aasta teises pooles, on pidurdumine olnud tõesti oodatust kiirem," sõnas Eesti Panga finantsvahenduse osakonna peaspetsialist Jana Kask. Ta lisas, et turu koomale tõmbumise taga on suures osas ootuste muutumine kinnisvaraturu arengute suhtes.

Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri nägi laenukasvu pidurdumise põhjust kinnisvaras. "Pered on muutunud ettevaatlikuks ning ilmselt on paljud ostu ka paremate aegade ja madalamate hindade lootuses edasi lükanud," märkis Lauri.

Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe nõustus, et turg on selgelt vaikne. "Selle aasta sügiskuudel enam möödunud aastate sügistele tavapärast elavnemist ei tule," nentis Rehe. Kodulaenuturu elavnemist peab Rehe tõenäoliseks alles 2008. aasta sügisel või isegi 2009. aasta kevadel.

Tänavu suvel koos elukaaslasega 1,6 miljonit krooni kodulaenu võtnud logistik Andrus Joasaar oma otsust ei kahetse, sest valik tehti pärast aasta kestnud ostusoovi. "Kuna korteri ostsime koduks, mitte spekuleerimiseks ja olen pikemas perspektiivis kindel kinnisvara hindade tõusus, siis sai laen võetud rahuliku südamega," rääkis ta.

Pangajuhtide sõnul on tunda ka intressimarginaalide tõstmise survet. "Intressimarginaalide tõusu surve on seotud laiemalt keskkonna riskidega, näiteks kõrge inflatsiooniga," ütles Nordea Panga juht Vahur Kraft.

Raasuke meenutas 1990. aastate teist poolt, mil majandus oli langustsükli põhjas ja intressimarginaalid tõusid poolteise aastaga viiekordseks. "Midagi sarnast on ka praegu toimumas. Meie emapankade suurenenud finantseerimiskulud jõuavad väga kiiresti Balti turule," hoiatas ta.

SEB Eesti Ühispanga jaepangandusdivisjoni juht Riho Unt ütles aga, et klientidele, kes võtavad võimetekohase laenu ja kellel on mõistlik omafinantseering, tema intressimäärade tõusu ei ennusta.

Joasaar fikseeris oma kodulaenu intressi viieks aastaks. "Tänane kuue kuu Euribor on Äripäeva andmetel ainult 0,005 protsenti madalam kui meie fikseeritud intressi baasmäär. Nii et oleme end intressitõusu vastu hästi kaitsnud," sõnas ta.

Undi sõnul võib juba hinnata, et pankade väljastatavad laenumahud kujunevad väiksemaks, kui aasta alguses prognoositi. "Turu rahustamiseks on see hea, kuid kannatavad need ettevõtjad, kelle äriplaan nägi ette kiiret ostu-müüki. Seda enam ei ole ja ka lähema 7-10 aasta jooksul tõenäoliselt ei tule," tõdes Unt.