Heimtali tallideringi uus elu

Ainulaadne renoveerimisprojekt annab maakivist ringmüüri sisekülgedele, kus kunagi asusid hobusetallid ja muu vajalik, uue hingamise.

Arhitekt Peep Jänes on joonistanud ringi keskele kooliruumid, vana ringmüür taastatakse ja jääb imetlemiseks. Riigi Kinnisvara ASi väljakuulutatud riigihankekonkursi võitis Tartu ehitusettevõte Eviko, tellija esindaja on Pärsti vald. Kõik asjaosalised on ringtalli ehitisest rääkides rõõmsad. Üks ainulaadne ehitis saab korda ja uue elu.

Arhitekt Peep Jänes joonistas oma lahendusotsingud paberile varsti juba kaks aastat tagasi, sisekujunduse autorid on Signe ja Girdas Stokas.

Heimtali mõisas tegutsev Raudna põhikool saab endale spordisaali ja kunsti-, arvuti- ning muusikaklassi. "See on selline eksklusiivne töö. Näiteks korvpalliplatsile peavad mahtuma ka kaks võrkpalliplatsi, et kaks klassi saaks korraga võrkpalli mängida. Spordisaali kõrgus on 9 meetrit ja ringmüür 6 kuni 6,5 meetrit. Et uus ei üle ei paistaks, peab kuni kolm meetrit maa sisse kaevama," selgitab arhitekt. Veel nõukogude aja keskpaigas oli ringtallil katus peal, kuigi seinad olid tugevasti lagunenud. Heimtali hobusekasvatus plaanis veel üsna hiljuti ringtalli taastada ja ratsamaneeži projektegi on joonistatud. Projekteerimisraha on ka saadud, kuid teoks ei ole mõtteid tehtud.

Peep Jänese sõnul ongi aga ringmüüri lagunenud osast praegu hea ehitustehnikat õuele sõidutada.

Uude majja müüride keskel tuleb kooli ja kogu küla raamatukogu, infopunkt ning spordikeskus.

Pärsti vallavanem Erich Palm ütles, et arvestades ülipikka ettevalmistust ja eelnevate põlvkondade soovi see ainulaadne ehitis korda teha, ei saagi olla muud kui rahul.

"Mulle Arhitekt Peep Jänese projekt meeldib. Tal tuli arvestada ringmüüri kinda suurusega, kuid ta on sinna keskele spordisaali, klassid ja kõik muu ära mahutanud," kiidab Palm.

"Tulevikus kujuneb mõisa süda üha enam ka küla südameks. Otseloomulikult peavad spordisaal ja raamatukogu küla südames olema."

Peep Jänes selgitas, et vana välismüür taastatakse. Kui algselt olid majad ringmüüri sisekülje vastas, siis nüüd jääb müür kahelt poolt vaadeldavaks, müürile tuleb ühesuunaline katus.

Ringtallil oli vanasti kaks väikest ja kaks suurt väravat, üks neist on tulevikus ilmselt raamatukogu külastajate värav.

Arhitekti sõnul on ühe suure ülesande sees olnud mitu ülesannet - kuidas ikkagi ruumid omavahel siduda? Kuidas hakkama saada valgusega maakivimüüri sees?

Seepärast on rohkem valgust vajavad muusika-, arvuti- ja kunstiklass Raudna poolses küljes kolmandal korrusel põhjavalguse poole. Maapinnakorrusel on raamatukogu ja sissepääsud. Esimese korruse lõunaküljes on lärmakam osa. Aga näiteks liulauad ja põhjapool on taas vaik sem, rohelisem ala. Keldrikorrusel jäävad saali juurde suusaladu ja muud ruumid.

Uues ja tänapäevases majas sees ka lift. "Asukoht tingis vormilahenduse, siledal maal oleks hoopis teisiti teinud. Oli ikka huvitav teha küll," võtab Peep Jänes kokku.

Vana mõisa sissesõidutee äärse värava kõrvale, ringi sisse, tuleb katlamaja. Ringtallid saavad nii oma keskküte.

Uue maja seinad ehitatakse tellistest, müürid maakivist, ukseavad tehakse punase tellisega. Kasutatakse allesolevaid vanu telliseid, aga ka uusi, Aseris käsitsi tehtud tellised, mis on mõnevõrra standardist väiksemad ja seetõttu ka mõnevõrra kallimad. Punane tellis jääb domineerima, nagu sealsele kandile sobib.

Et leping sõlmiti alles mais, tõdeb vallavanem, et iga algus on ikka raske. Praegu töö käib, aga seda, kas ehituse kvaliteediga rahule jääda, saab tema hinnangul öelda alles siis, kui kolm aastat on sees oldud. Selleks on kõik garantiilepingud olemas.

Ka muinsuskaitseameti Viljandimaa peainspektor Anne Kivi hinnangul on ringtallide kordategemine maakonnas suur asi - tähtis ja ainulaadne ehitis saab päästetud. Ringmüüri restaureerimine ja konserveerimine võtab kauem aega, kui kuluks sinna sisse uue ehitamise peale.

Riigi Kinnisvara AS valis ehitajaks aktsiaseltsi Eviko, kes on lubanud hoone valmis teha 50 miljoni krooni eest.

Eviko juhataja Rein Murumägi ütles, et ehitamisega ollakse ajakavas. Aasta lõpuks peaks uus hoone katuse all olema ja järgmise kooliaasta alguseks valmis. Koostöö tellijatega - Riigi Kinnisvara ASi ja Pärsti vallaga - ning ka muinsuskaitsega sujub.

Muinsuskaitseinspektor ise Evikoga liiga rahul ei ole. "Osa müürist on tehtud kriiba-kraaba," ütleb ta. On näha, et osa on korralikud töömehed, osa veel oskamatud. Rein Murumägi ütleb, et üle antakse vaid kvaliteetne töö ja tõdeb, et odavale hinnale suruv riigihange ei ole alati hea.

Kõige olulisem ajakavas püsimise märk on see, et selle aasta jõuludeks peaks karbi kinni saama. Ehitajad küll ütlevad, et talveks või aasta lõpuks see saavutatakse, aga vallavanem jääb oma täpsema määratluse juurde.

Anne Kivi tõstab esile ka Pärsti valla missioonitunnet. Ei saanud ju seda hoonet lihtsalt kasutuna seisma jätta, nüüd on ehitusel mõte sees. Rein Murumägi tõdeb, et võidakse küll kritiseerida, et tegu on liiga kalli ja keeruka ehitisega sellise väikese koha jaoks, kuid soovitab muretsejatel keskenduda pigem olukordadele, kus väärikatesse kohtadesse ehitatakse liiga odavaid hooneid.

Raudna põhikooli direktori Eero Metsvahi sõnul on lisaruumide saamine koolile väga tähtis. "Sel sügisel jääb õpilaste arv alla saja, kuid kui häid tingimusi lisandub, hakatakse ikka rohkem kodukoolis kui lähedases Viljandis õppima," arvas ta.

Kooli ülesanne on ehituse ajalugu jäädvustada ning silmaga nähtavate seinade kerkimise kroonika teha.

Kooli ajaloos on toredaid algatusi varemgi olnud. Niisuguste ettevõtmiste hulka kuuluvad Anu Raua koolivormi kampsunid ja usin koduloouurimine. Ka Heimtali ringtalli kohta on lapsed põhjaliku uurimustöö kirjutanud. "Pärstile läheb see hoone koos intressidega maksma 70-80 miljonit krooni," nentis vallavanem Erich Palm.

Ilmselt tuleb Riigi Kinnisvara ASile veel 20 aastat üüri maksta. Alles seejärel saab vald renoveeritava rajatise päriselt endale.

Üüri maksmisel ootab Pärsti abi nii haridus- kui kultuuriministeeriumilt. Kuus miljonit krooni peaks tulema omavalitsustele antavast riiklikust investeeringute toetusest.

Heimtali ajalugu on kirev. Siinne mõisnik võimaldas talupoegadele hõlpsamat elu kui kuskil mujal. Hoonedki on põneva arhitektuuriga.

Heimtali mõisat on esimest korda mainitud 1528. aastal. Siis kandis see nime Linsen, vanades dokumentides on kirjas ka Agende ja Kurvitz.

See vihjab eeskätt sellele, et mõis on vahepeal tühjaks jäänud ja siis jälle uuesti asustatud. Oma praeguse nime sai Heimtali XVIII sajandi lõpul, kui vahepeal pikemat aega Õisu alla kuulunud mõis iseseisvus pärast Õisu mõisahärra Friedrich Wilhelm von Siversi päranduse jagamist poegade vahel 1789. aasta aprillis. Üks poegadest, Peter Reinhold von Sivers, laskiski mõisa oma varalahkunud armastatu, tudengipõlves Leipzigis kohatud Luise Heimenthali auks Heimtaliks ümber ristida. Ametlikult kinnitati nimi 1793. aasta jaanuaris.

Heimtali Sivers oli mõisnike hulgas erandlik. Seda mitte üksnes seetõttu, et ta oma mõisas ise ehitustöid juhatas, vaid näiteks ka oma suhtumises talupoegadesse. Nii olevat ta kord terve nädala teinud kaasa kõik teomeeste tööd, söönud nendega ühist leiba ja maganud nendega ka ühisel asemel. Kõik ikka selleks, et saada täpne ettekujutus talupoegadele pandud koormiste tegelikust raskusest. Tulemuseks oli see, et Heimtalis mindi teotöölt renditööle üle juba 1810. aastal. Üldse kujunes sealse talurahva olukord tunduvalt kergemaks kui mujal.

"Ega need Heimtali omad enam õiged talupojad olegi, need ju rohkem nagu tudengid," olevat siis ümbruskonnas arvatud.

1867. aastani oli Heimtali mõisnikuks Hermann von Sivers, kelle ajal paljud tänini säilinud mõisahooned ehitati. Sissesõidutee ääres seisab aastail 1858-1861 ehitatud ringtall - hiigelehitis maakivi ja tellise segatehnikas.

1858. aastast on kirjalikud teated, et seal asusid hobusetall, lehmalaut, sigala ja tallimehe ruum.

Loomaruumid olid hoones veel iseseisva Eesti riigimõisa ajal, samuti Heimtali sovhoosi algaastail. Heimtali ringhoone on säilinuist üks kaunimaid, arhitektuurilt hinnatumaid. Hermann von Siversi veel tuntum ehitus oli tema 1860. aasta paiku leiutatud viljakuivatitüüp, mis Heimtali kuivati nime all levis peagi üle kogu maa.

Heimtalis on suur park ja pikad alleed. See on orgude poolest üks rikkamaid ja kaunimaid Eestis. Ürgoru nõlva liivakivis niriseb hulgaliselt allikaid, mis on endale uuristanud kitsaid sälkorge.

Autor: Epp Alatalu