Tehke ajuloputust ilma maksurahata

Riigikogu lõpetas kevadel eelmise istungite hooaja oma kuluhüvitiste suurendamisega ja alustab uut hooaega samamoodi - muretsemisega selle pärast, kuidas oma rahakotti veel rohkem täita. Nimelt ringleb Toompea kuluaarides valitsuse kabinetiistungil äsja heakskiidetud ettepanek maksta parlamendis esindatud erakondadele riigieelarvest pea poole rohkem - senise 60 miljoni asemel 94 miljonit krooni.

Äripäev ei ole sellega nõus.

Toimetus on erakondade rahastamises sama meelt õiguskantsler Allar Jõksiga, kes on öelnud, et kui pole kontrolli erakondade rahastamise üle, pole ka õigustatud erakondade rahastamine riigieelarvest. Erakonnad leppigu ise enda rahastamisega liikmemaksude kaudu - riigikogus esindatud erakondadel on arvult soliidne liikmeskond ja riigikogu liikmetel on soliidne palk - pluss eraisikute annetused.

Õiguskantsler on mitu aastat järjest nõudnud kontrolli sisseseadmist erakondade hämarate rahaallikate üle. Kuna poliitikud on seda nõudmist eiranud, andis Allar Jõks selle aasta veebruaris riigikohtule taotluse tunnistada erakonnaseadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohtu üldkogu arutab õiguskantsleri taotlust 18. septembril. Võimuliidu soov maksumaksjatelt lisaraha lüpsta langes samale ajale küllap juhuslikult, riigieelarve-eelnõuga seoses, kuid ajastus laseb poliitikute soovi paista eriti ülbena.

Poliitikute põhjendused, miks on vaja suurendada eelarvelist toetust, kõlavad irvitamisena maksumaksjate üle. "Demokraatia on kallis, aga koonerdamine veel kallim," tsiteeris eilses Postimehes Reformierakonna peasekretär Kristen Michal tuntud Briti riigimeest Winston S. Churchilli. Michal loetleb argumente: elu on kallimaks läinud, kasvanud on põhikulud, märgatavalt kulukam on kirjade saatmine, suurenenud on liikmeskond. Viimane peaks ju hoopis rahakotti liikmemaksudena kosutama!

Ja inflatsioon ei ole 50 protsenti. Järgmine aasta ei ole valimisaasta, mis kuidagi seletaks erakondade suuremat rahavajadust. Valijad-maksumaksjad maksavad niikuinii erakondade riigikogu esindajate ülalpidamise, meelelahutused ja reisihimu kinni. Selle raha eest saab maksumaksja vastu vaid poliitilist ajuloputust.

Kevadistel valimistel matsid erakonnad eneseupitamisele 117 miljonit. Küllalt! Kui erakonnad tahavad kedagi "loputada", siis vaid oma raha eest. Peamine, miks pole eelarvest ei väiksemat ega suuremat summat vaja - erakonnaseadus on muutmata ja kontrolli rahaallikate üle pole. Hea Churchill pööraks aga hauas ringi, kui kuuleks, milleks Eesti poliitikud tema sõnu kasutavad.

Autor: ÄP