Maksuamet võtab ehitajad kirbule

"Varem vaatasime peamiselt majandusnäitajaid ja võtsime ettevõtte kontrolli. Selle aasta kolmandast kvartalist alates võtame kasutusele aga alternatiivsed meetmed ehk käime ehitusobjektidel kohapeal," ütles maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juht Egon Veermäe.

Reide on ka varem tehtud, aga see on olnud pigem tulekahjude kustutamine: objektile on mindud kaebuste alusel. Nüüd aga võib ümbrikupalga initsiatiivgrupp ette teatamata külastada iga kõrgemasse riskigruppi kuuluvat ehitusobjekti.

Kõrge riskigrupiga ettevõtete külastamisel on maksuameti hinnangul ennetav eesmärk, et muuta maksude laekumine tõhusamaks. Kolmandas kvartalis on vaatlusi tehtud juba ligi 50 ehitusobjektil.

Eesti Ehitusettevõtete Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul on reidid põhjendatud ikkagi siis, kui ümbrikupalga maksmise kohta mingi signaal laekub.

"Kui on alust kontrollida, on selline maksuameti käitumine igati põhjendatud. Ümbrikupalgad pärsivad ebaausat konkurentsi," tõdes Peterson. Tema hinnangul on probleeme eelkõige väikeste ettevõtetega, kes alles turule tulevad.

Maksuameti initsiatiivi tervitas ka Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik.

"Milliste meetoditega on kõige efektiivsem ümbrikupalga maksmist tuvastada, teab ilmselt maksu- ja tolliamet kõige paremini. Nende sellealane initsiatiiv on kahtlemata tervitatav ning aitab kaasa võrdsemale konkurentsile," kommenteeris Toomik, kelle juhitavas Merko kontsernis on töötajate keskmine brutopalk juba 30 000 krooni.

"Väikeettevõtted on rohkem huvitatud maksude optimeerimisest, et ellu jääda. Suurtel ja keskmistel ehitusfirmadel peaksid asjad korras olema," sõnas Peterson.

30 töötajaga väikeehitusfirma TERG E&M juht Lembit Moks hindas maksuameti lähenemist positiivselt. "Asjale tuleb tõesti läheneda kompleksselt, nii andmeid analüüsides kui ka reide korraldades," sõnas mees.

Moks lisas, et ehitussektoris leidub probleeme ka käibemaksu poolel. "Kui arvevabrikuid pandi kinni, oli selle taga väga palju ehitusfirmasid," ütles mees.

Kontrollitavate ettevõtete valimi leiab maksuamet riskianalüüsi abil.

"Meil ei ole mõtet minna objektile, kus peatöövõtja ja alltöövõtja on korralikud firmad. Me vaatame ikka neid alltöövõtjaid, kelle riskiprofiil on kõrgem," kommenteeris maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe.

Maksuameti ümbrikupalga initsiatiivgrupp vaatab eelkõige suuremaid objekte, aga profülaktilises mõttes võetakse ette ka väiksemaid.

Objektile minnes fikseerib grupp objekti töötajad. Seejärel vaatavad maksu- ja tolliameti ametnikud järgmise kuu deklaratsioonist järele, kas objektil nähtud ehitustöölised on deklareeritud või mitte.

Traditsiooniline kontroll jääb samuti kestma.

"Alati on küsimus, kas mingi meede õigustab ennast või mitte. Selgelt on näha, et see risk on olemas," ütles Veermäe.

Siiski on maksuhaldur siiani suhteliselt tõhus olnud.

Praeguse praktika juures korrigeerib neli viiendikku maksumaksjaid oma deklaratsiooni, kui maksuamet on argumenteeritult tõendanud maksudest kõrvalepõiklemise. Ülejäänud viiendik aga vaidleb edasi.

Veermäe sõnul on ümbrikupalk praeguseks oma olemuselt muutunud, võrreldes kolme-nelja aasta taguse seisuga. Nüüd on levinud, et mingi osa - näiteks 60 protsenti palgast - makstakse ametlikult ja ülejäänu mitteametlikult.