Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Paksuke muudab standardeid
Kahte tundi jagub ohtralt nii laulu, tantsu, nalja kui kuumi kirgi, kõik veidi vanamoelisel kombel esitatuna. Kuna tegemist on muusikafilmiga, ei toimu selles midagi ülearu kiiresti ning vähemasti pool süžeest jõuab vaatajani laulude kaudu.
Eelkõige köidabki "Juukselakk" vaatajat igihalja muusika ja tantsunumbritega, lisaplussid saab film humoorika lähenemise ning sõbraliku situatsioonikoomika eest.
Ei pettu ka need, kes lähevad kinno noorte peategelastega armastusfilmi otsima. Nõretavaid lembestseene on küll vähe, kuid muusikalikeelde tõlgitud õhkamised ja paaride teineteiseleidmine täiesti olemas.
Filmi süžee põhiiva ehk siis neegrite ja ülekaaluliste võrdsena integreerimine saledate valgete maailma jõuab kohale meeldivas ja mitte pealetükkivas vormis. Kohatine räme ülepakkumine tüseduse ja liigsöömise arvel mõjub mõõduka huumorina, mis ei lange siiski allapoole labasuse piire.
"Juukselaki" tegevustik toimub kuuekümnendatel, twist'i ning rock'n'roll'i võidukäigu aastatel, millest lähtuvad niihästi filmi muusika-valik ja kostüümid kui ka lavastuslikud pisiasjad. Ajastu moeröögatusena on õhku paisatud juukselakk, lisaks hoiavad filmiteismeliste meeli ärevil uudsed märksõnad: televisioon ning rassiküsimus.
"Juukselakk" on sündinud muusikalide "Grease" ning "Bye Bye Birdie" eeskujul, millest viimasele tehakse filmis ka otsene vihje. "Juukselaki" tegevustikus keskne Corny Collinsi tele-show, teismeliste tüdrukute hulgas ülipopulaarne tantsusaade, meenutab Ed Sullivani show'd "Bye Bye Birdiest".
Mõlema saate meesjuhid on tüdrukute hulgas pooljumala staatuses ning võimalus saatesse osalema pääseda võtab kõik neiud õnnest minestama.
"Juukselaki" peategelane Tracy (Nikki Blonsky), kellel õnnestub tantsu-show püsiliikmeks tõusta, on eelarvamuste murdmise sümbol. Tracyl õnnestub meeldida nii kolledžikaaslastele kinolinal kui ka filmivaatajaile. Ta on paks, lühike ning neegrisõbralik, kuid saavutab sellegipoolest edu. Teda armastatakse, kuna ta on siiras ja vahetu ning erinevalt vastasmängijast ei ole harjunud teesklema.
"Juukselaki" esiversioon sündis filmina aastal 1988, seejärel mängiti muusikal kuulsaks Broadwayl ning jõudis tänavu uuesti filmiformaati. Uusversioon taaselustab vana klassika ja peaks rõõmustama küll kõiki muusikalisõpru.