Alampalk ei kannusta hindu

Eesti Ametiühingute Keskliidu taotlused nii üleriigilise alampalga kui ka riigiteenistujate palgatõusu osas on esile kutsunud mõneti ootamatuid reaktsioone ja kommentaare. Üks hirmutab ohuga, et riigieelarvesse tekib auk - unustades või teadlikult vaikides tõsiasjast, et valitsus koostab enam kui kolme miljardi kroonise ülejäägiga eelarvet. Teine leiab, et hinnatõusu ei tohi rohkem takka õhutada ning kutsub üles ajama senisest rangemat eelarvepoliitikat.

Aga tõde väänata ei saa ning väited, nagu tekitaks ametiühingute saavutatud palgatõus inflatsiooni, kuuluvad soovmõtlemise valda, millel on vähe ühist tegelikkusega. Pealegi jäävad Eesti palgad kordades maha ELi arenenud liikmesriikide tasemest, kuigi paljud hinnad on meil kruvitud kõrgemale kui vanadel "klubiliikmetel".

Kokku tõusis üleriigiline alampalk aastatel 2001-2007 114 protsenti, keskmine palk 92 protsenti ning THI 24 protsenti. Nagu jooniselt selgelt näha, tähendaks inflatsiooni sidumine palgatõusuga parimal juhul meelevaldset ümberkäimist faktidega. Elu kallinemises (nii senises kui ka eesseisvas) mängivad esimest viiulit administratiivsed meetmed. Tänavu on jõustunud käibemaksu tõus ning uuest aastast kerkivad märkimisväärselt aktsiisimäärad - need on riigi poliitilised otsused.

Ideoloogilistest kammitsatest vabad analüütikud nimetavad kümnendi kõrgeima inflatsiooni põhjustena ka nafta kallinemist maailmas ja peadpööritavat hinnarallit kodusel kinnisvaraturul. Kuna eluasemelaenu kliendina ei ole pankade jaoks ahvatlevad isegi keskmise palgaga töötajad (ammugi siis alampalga saajad), puhus kinnisvaramulli suuremaks üsna kitsas seltskond. Umbes kolmveerandil rahvastikust pole mingit süüd kinnisvarahindade tõusus.

Kui aga jutt palgatõusu piiramisest on mõeldud tõsiselt, saab see tähendada vaid üleskutset peatada kõrgete palkade kasv. Väärib meenutamist aabitsatõde, et palgakasvu mootoriks on keskmisest kõrgemad palgad. Esimese sammuna selles suunas võib soovitada valitsejate palkade külmutamist. Selleks on vaja tühistada 2000. aastast pärit seadusesäte, mis sidus ministrite palgad statistilise keskmise brutopalgaga - sõltumata töö tulemuslikkusest. Hea tahtmise korral jõuaks riigikogu sellise eelnõu menetleda enne järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist.

Viimased 15 aastat on Eestis aetud konservatiivset eelarvepoliitikat. Iga valitsuse ajal on selle lahutamatuks osaks olnud kokkuhoid nii töötajate palkade kui ka elutähtsate avalike teenuste (tervishoiu, turvalisuse, hariduse, kultuuri, ühistranspordi) arvel. Ei pea olema Delfi oraakel, et mõista - sellise poliitika jätkamine on Eesti ühiskonnale hukatuslik.

Autor: Harri Taliga