Potsataja ja Gena naasevad koju

Pikk vaidlus, kellele kuuluvad nõukogude multifilmid, sai lõpuks lahenduse. Kuulsate multifilmide õigused omandas ärimees ja Gazprominvestholdingu direktor Ališer Usmanov USA kompaniilt Films by Jove (FBJ) ja annetas need edasi lastekanalile Bibigon, mis alustas tegevust 1. septembril ja kuulub Riiklikule Ülevenemaalisele Tele- ja Raadiokompaniile.

Tehingu hinda pole loomulikult avaldatud, kuid varem on Usmanov öelnud, et on nõus maksma 2-3 miljonit dollarit. FBJ hindas aga filmikogu väärtuseks 10-20 miljonit dollarit, kirjutas gazeta.ru. Arvestades kollektsiooniga seotud õiguslikke probleeme, ei tohiks hind ületada 10-12 miljonit dollarit ehk umbes 120 miljonit krooni.

Eestis kuuluvad nõukogudeaegse toodangu õigused endiselt Tallinnfilmile, ehkki enamik multi- ja mängufilmide originaale asub Moskvas. "Meie ostame just sealt algmaterjale, et filme restaureerida," rääkis Filmiarhiivi direktor Ivi Tomingas. Tema sõnul läheb Eesti animafilmil üldiselt väga hästi: edukalt tegutsevad OÜ Nukufilm ja OÜ Joonisfilm, DVD-le on jõudnud multifilmi "Operaator Kõps seeneriigis" taastatud variant ja varsti valmimas ka valik Priit Pärna filme. "Aga ilmselgelt ei oleks meil midagi selle vastu, kui meie ärimehed aitaksid filmide algmaterjalide väljaostmisele ja taastamisele kaasa," märkis Tomingas.

Tallinna Kaubamaja juhi Raul Puusepa sõnul on Eesti nuku- ja joonisfilmid maailmatasemel ning neid peaks rohkem turundama. "Minu meelest on eriti suurt potentsiaali näiteks Lotte lugudel, mis on lihtsalt super. Nad on väga populaarsed nii laste kui ka nende vanemate seas ning ahel on jooksnud juba multifilmist edasi - loodud on Baltika Lotte kollektsioon, Lotte mängutoad ja muudki," ütles Puusepp.

Ma olen ise põlvkonnast, kes on koos nende legendaarsete kangelastega üles kasvanud, ning mäletan kõiki ja nad on kindlasti avaldanud mõju minu kujunemisele.

Nüüd vaatan, kuidas mu oma laps suhtleb Prostokvašino tegelastega, millega kaasneb siiras äratundmine ning soe tunne.

Nendes multifilmides ei ole vägivalda, nad on rahulikud ja õpetlikud. Mõni probleem või sündmus on neis muidugi aegunud ka, aga siiski on nad kõik sõbralikult soojad. N-ö jalaga tagumikku naljad, haiget tegemise naljad neis õnneks puuduvad.

Lapsepõlvele mõelda on üldse tore ja helge. Sama emotsioon laieneb ka tollastele multifilmidele. Eks tollase NSVLi lõunapoolsete liiduvabariikide multikad jäid pisut võõraks ja arusaamatuks.

Eesti multifilmidest arvan väga hästi, neid võiks proovida üha arvukamalt toodetavate suurte filmide kõrval enam valmistada. Ja loomulikult võiks ETV ka enam Eesti multikaid näidata. Oma lapse pealt vaadates julgen väita, et need meeldivad lastele.