Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raudtee trikiga riigihanked
Riigihangete registrist selgub, et 2005. ja 2006. aastal on taolise riigihanke võitnud segakoor ning Eesti Raudtee on ostnud koorilt 100 000 krooni eest reklaamiteenust. Selle aasta mais ilmutas Eesti Raudtee taas riigihanke pakkumise. Aruandes seisab, et pakkumisi tuli vaid üksainus, madalaimaks hinnaks oli 150 000 krooni.
"Eesti Raudtee nõukogu ja juhatus on viimastel aastatel otsustanud toetada MTÜd Eesti Raudtee Segakoor," põhjendab taolisi riigihankeid Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.
"Selleks lepiti Eesti Raudtee ja MTÜ vahel kokku, et koor reklaamib Eesti Raudteed ja kasutab Eesti Raudtee sümboolikat oma kontsertidel, trükistes jm, samuti osaleb Eesti Raudtee üritustel. Näiteks esineb koor traditsioonilistel jõulurongi projekti raames," selgitab ta. MTÜ saab selle raha eest peaasjalikult palgata dirigendi ja tellida raamatupidamisteenust, lisab Glase.
Koorivanem Lilly Kitsing tunnistab, et ei teadnud riigihanke aruandest midagi. "Loomulikult kasutab koor seda raha tegevuskuludeks. Samuti me reklaamime ettevõtet nii sümboolika kui ka oma lauluga. Siin pole probleemi," ütleb ta.
Glase sõnul kehtis 1. maini seadus, kus riigihanke deklaratsioon tuli täita üle 100 000kroonise ostu puhul.
Miks ei võinud ER anda segakoorile 99 999kroonise toetust, mis oleks päästnud sisutühjast riigihankest?
"Nojah, aga siis oleks olnud teistmoodi tsirkus, langetada sendi võrra summat. Koori toetamine on juhatuse ja nõukogu otsus. Et seadus nõuab, vormistati see vastavalt," lausub Glase. Tema väitel kasutab sama nippi näiteks Eesti suusakoondis, kes ostab firmadelt nn reklaamiteenust, ja ka paljud teised. "Mingit jalgratast me ei leiuta," ütleb Glase.
Enam Eesti Raudtee sellist trikki tegema ei pea, sest alates 1. maist kehtib nende jaoks uus, rahvusvahelisi piirmäärasid arvestav seadus, mis seab hankega tellitava teenuste puhul piiri 6,6 miljoni krooni juurde.
Ülo Sarv, riigihangete ameti peadirektor
Tegelikult ei vasta ju leping selle sisule. See kindlasti pole hea tava, kuid ei oska öelda, kas see on vastavuses õigusruumiga või mitte. On kummaline, et finantstegevust kajastatakse teenuse ostuna. Ja tegelikult Eesti Raudtee seda teenust ju ei saanud. Samas on see summa Eesti Raudteele, kus summad küündivad sadadesse miljonitesse kroonidesse, marginaalne ning sellist aruannet poleks seaduse järgi üldse vaja.
Uus seadus tõstab riigihanke piiri kõrgemale.
Maksu- ja tolliamet
MTÜ Eesti Raudtee Segakoor pole tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas, seega kuuluvad ettevõtte tehtud annetused, toetused ja kingitused MTÜ-le maksustamisele tavakorras, ilma soodustusteta. Teadmata riigihangete sisu, on raske hinnata, milliseid teenuseid AS MTÜ-lt riigihanke korras ostab ning kas ja kuidas on ostetav teenus seotud ASi ettevõtlusega. Kui need kulutused ei ole seotud ettevõtlusega, siis kuuluvad need maksustamisele tulumaksuga.