Finantsnõustajad, mis juttu te mulle ajate?

Meie suguvõsa legendi järgi olla mu vanavanaisa omal ajal suure koti kulda panka viinud. Aga vähe sellest, et kott ei kasvanud, ei saanud ta üldse enam midagi tagasi. Memm oleks pidanud suure suka kuduma.

Praegu on aga kõik paigas - kududa keegi ei oska ja raha võib kah üsna kindlalt pangale usaldada.

Aga kuna kontol hoidmine on üsna kenake rumalus, kuhu siis raha panna? Siin võib nõu küsida finantsnõustajatelt.

Mu mure oli lihtne - tahtsin kakssada tuhat krooni paigutada kümneks aastaks, võimaliku kaotusemääraga 20%.

Hansapanga nõustaja selgitas eri instrumentide - hoiusest aktsiani - olemust, riskitaset ja teenimisvõimalust. Loeng oli hea. Hansapanga koolitussüsteem töötab väga hästi. Korralik teooria ja taust - inimesele, kes alles alustab oma investoriteed. Peale selle oli nõustaja hästi kursis ka näiteks toimuvate seadusemuudatustega.

Kuigi esmamuljele pani korraks pommi alla mingisuguse algelise kalkulaatori kasutamine, sain hiljem ka mõne koodivaba soovituse - kõik muidugi Hansapanga enda tooted. See on osalt mõistetav, sest oma tooteid tuntakse ju ikkagi kõige paremini.

Järgmine käik oli LHVsse. Siin toimiti hoopis teisiti: sissejuhatav loeng jäi ära ja vastavalt minu profiilile hakkas sealne finantsnõustaja tutvustama investeerimismeeskonna analüüsi läbinud fonde, isegi aktsiaid. Plussi lisas asjaolu, et pakutav tootevalik oli oluliselt laiem. Eks LHV-l endal ju ainult kaks fondi ongi. Väikeinvestor võiks minu hinnangul esmajoones sammud just LHVsse seada.

Ja siis SEB Eesti Ühispank. Minu olukorrakirjelduse peale naaldus nõustaja tahapoole ja lõi käsi kokku: "Mul on teile just õige toode." Õigeks tooteks oli SEB kasvuportfell - investeerimisriskiga elukindlustus: hoiad raha 12 aastat ja võidad tulumaksu. Kui vaikselt poetasin, et seadusemuudatuse järgi ei pea ma nagunii oma võitudelt varsti tulumaksu maksma, tegi nõustaja suured silmad. Ja me vahetasimegi kohad - mina hakkasin talle selgitama, miks ja kuidas. Üsna nutune olukord. Jutt liikus ka augustis toimunud aktsiaturgude kiirele langusele. "Ma olen siin 2004. aastast tegutsenud ja sellist langust ma küll ei mäleta," ütles ta nii, et tema börsikogemused tahtsid mind lämmatada. Vähemalt tunne jäi selline.

Palusin ka SEBst konkreetsemaid fondinimesid. Nõustaja soovitas riskide hajutamiseks portfelli lisada fondifondi. Hea mõte, see hajutamine. Aga fondide soovituse põhjused lendasid minu jaoks küll rahulikult uksest välja. "Päris ausalt, noh, mul on endal ka neid," kihistas nõustaja. Ahah, teil on? Noh, siis peavad küll tõelised püssid olema. Veidi asjakohasem oli selgitus, et ajalooliselt on need fondid head tootlust pakkunud.

Ma olen kindel et SEB Ühispanga nõustajaga oleks väga vahva pidada mõnusat pidu, aga minu rahast rääkides võiks emotsioone siiski tagasi hoida ja selle asemel argumenteeritult selgitada. Muidugi kui ei oska, siis tuleb teisiti võluda. Pärast lahkumist jäin mõtlema, et äkki mu vanavanaisale soovitasidki kullakoti panka viia just SEB nõustajad? Ah, neid siis ei olnud, õige küll. See käik jättis kõige haledama mulje.

Ja lõpuks siis Tark Investor. Üsna raske on traditsiooniliste pankade ja Kristjan Lepiku nõustamist üldse võrrelda. Viimane on täiesti sõltumatu ja küsib tunni eest tuhat krooni. Seetõttu tasuks Lepiku jutule minna siis, kui portfell üsna kopsakas. Lepik soovitas indeksfonde, selgitades joonisel, miks viimased tavafonde edestavad. Peale selle pidas ta närviliste aegade tõttu mõistlikuks hoida suurem osa portfellist deposiidis, ülejäänu paigutada globaalselt. Aasta pärast aga ka see deposiit turgu suunata - nii saab riske ajas hajutada. Huviline saab tegelikult pea sama info tasuta kätte ka tarkinvestori kodulehelt.

Mis ma sellest ringkäigust õppisin? Koputus traditsioonilise panga nõustaja uksele võiks olla esimene koputus ka investeerimismaailma uksele - pangas tehakse teile selgeks, mis on mis. Ja veel tasuta.

Edasi on aga pankade konkreetsed soovitused tugevasti limiteeritud. Viimased võivad küll olla head valikud, kuid oma raha paigutamisel tahaks näha suuremat pilti. Seda pakub näiteks LHV, kelle soovituste hulgas leidub eri asutuste toodangut ja eri pankadest ka aktsiaid.

Kui portfell on üsna arvestatav, oleks mõistlik ära käia Kristjan Lepiku juures. Targa Investori suureks eeliseks on sõltumatus, mistõttu on ses mõttes müügitöö olematu.