Kindel strateegia aitab

The Hulbert Financial Digesti peatoimetaja Mark Hulbert monitoorib iga päev ligi 200 investeerimisnõuannet pakkuvat väljaannet, et näha, millised põhimõtted paremini töötavad ja milliseid väljaandeid peaks investor usaldama. Siin on tema avastus: häid nõuandeid ei erista vähem edukatest mitte niivõrd valitud investeerimisstrateegia ise, kuivõrd just selle järgimine, olgu too siis milline tahes.

"Häid strateegiaid on palju - pole mõtet otsida seda üht ja õiget, sest seda püha graali ei leia keegi iial!" nentis Hulbert ülemöödunud nädalal Washingtonis toimunud Money Show'l.

Veerand sajandit finantsväljaandeid vaadelnud turueksperdi sõnul peab investor panema oma strateegia kindlasti paika enne aktsiate soetamist, sest hiljem hakkab aktsiahinna liikumine teda mõjutama. Kasumit teeninud investor müüb palju parema meelega kui see, kes vastu pükse sai. "Isegi parimad meie seast kaotavad objektiivsuse, kui juba raha mängus on," hoiatas Hulbert.

Ütleme näiteks, et aktsia maksab hetkel 105 dollarit, kuid üks investor ostis selle 100 dollariga - ja on seega plussis - ning teine 110 dollariga - ning on jäänud miinusesse. Mõlemal on tähtis meeles pidada, et ettevõtte ja aktsia käekäik ei sõltu kuidagi tema isiklikust kogemusest. "Usk, et minul isiklikult on mingi mõju aktsiaturu käitumisele, on puhtakujuline nartsissism," tõdes Hulbert.

Eelnevalt valitud strateegia aitab investoril külma pead säilitada ka siis, kui igapäevased uudised aktsiaturul segadusseajavat müra tekitavad - ja seda nad teevad. Enamiku aktsiate väärtus kõigub üheainsa aasta jooksul tervelt 50% ulatuses. Seepärast ei tasu ekspertide soovitusel iga uudisnupu peale mitte kohe müüma tõtata, vaid pigem vaadata, kas aktsia vastab endiselt nendele kriteeriumidele, mille pärast ta kunagi ostetud sai.

"Minu portfellis on olnud ka aktsiaid, mis on 20% langenud ja ma pole selle pärast oma pead vaevanud - senikaua kuni põhjused, miks ma üldse kunagi aktsia soetasin, endiselt kehtivad," tõdes konverentsil üks USA tippfondijuhte, Marketocracy Masters 100 fondi haldav Ken Kam. Kam rõhutas, et raha peab teenima ikka terve portfell, mitte üksikaktsia.

Tema hinnangul on kaks aastat pealegi lühim aeg, mille jooksul ühe ettevõtte juhtkond mingeid muudatusi ellu saab viia. "Kui su investeerimishorisont on vähem kui kaks aastat, siis vead sa kihla asjade peale, mis juhtkonnast ei sõltu," tähendas Kam.

Kui aga peaks juhtuma, et aktsia enam valitud strateegiale ei vasta, tuleb sest Kami sõnul kiirelt loobuda. Samuti pole mõtet hoida portfellis firmasid, millesse usk on kadunud.

"Suurim viga, mida inimesed teevad, on see, et nad annavad kukkuvatele aktsiatele liiga palju aega taastumiseks. Võta parem kaotus vastu ja paiguta raha aktsiatesse, millesse sa usud," on nõuanne Kamilt, kelle meelest on praegu langenud turu tingimustes liiati hea aeg aktsiate ostuks.

Sama rõhutab ka varahaldusfirma Validea Capital Management asutaja ja juht John Reese: kui aktsia sai ostetud mingil põhjusel (näiteks ravimifirma ootas mõne ravimi ametlikku heakskiitu) ja see põhjus enam ei kehti ning aktsia ei vasta enam investori paika pandud reeglitele, on aeg väärtpaberist loobuda. "Tunded on investori vaenlane," nõustus Reese kaaskõnelejatega.

Seda, et investor paneks paika ka kindlad reeglid väiksema kaotuse kandmiseks (ehk stop-loss põhimõtted), investeerimiseksperdid siiski oluliseks ei pidanud. Kui näiteks analüütik tuleb Ken Kami juurde soovitusega müüa aktsia maha siis, kui see on kukkunud 5%, kostab Kam vastu, et kas nii palju sa sellesse aktsiasse usudki? "Igasugune stop-loss-strateegia on juba iseenesest märk usu puudumisest aktsia elujõusse," selgitas Kam. Ta ei leia, et kui aktsiale on seatud eemärgiks kahe aasta jooksul oma väärtust kahekordistada ja ta teeb seda juba kuue kuuga, peaks tast seepärast veel loobuma. "Siis tuleb investoril uuesti küsida, kas ta ostaks seda aktsiat praegu," sõnab Kam, tuues näiteks pikaajaliselt tõusnud Wal-Marti.

Minimaalne aktsiate arv, mis ühel väikeinvestoril peaks olema, on ekspertide meelest kümme.