Rootslased naasevad abiraha juurest tööle

Esimese tegevusaastaga on hõive kasvanud 135 000 inimese võrra. Nii OECD kui ka Rootsi Konjunktuuriinstituut möönavad, et lisaks soodsale majanduskonjunktuurile on oma osa selles valitsuse tegevusel.

Kui peaminister Fredrik Reinfeldti nelja partei valitsus läinud sügisel võimule tuli, oli Rootsis miljon inimest ehk enam kui viiendik tööealisest elanikkonnast tööturult väljas, kas pikal haiguslehel, varem pensionile läinud või tööta. Nii seadis valitsus oma tähtsaimaks ülesandeks hõive suurendamise, milles nähti ühtlasi Rootsi heaolumudeli säilimise võtit.

Poliitika keskmes on tööjõumaksude kärpimine, mida jätkab ka värskelt avalikustatud tuleva aasta eelarve. Ühelt poolt ergutatakse ettevõtjaid soodustustega palkama pikka aega töötuid või muidu tööturul nõrgas positsioonis inimesi. Teisalt suurendatakse maksuvaba tulu neile, kes juba töötavad. Meetmed on suunatud madala ja keskmise sissetulekuga inimestele, sest seal on lävi abirahalt tööturule naasmiseks kõige lähemal.

Koos tänavu jõustunud maksukärbete (65,8 mld Eesti krooni) ning tuleva aasta eelarvesse kirjutatud 18,4 miljardi krooniga jääb täiskohaga töötavale rootslasele nüüd iga kuu 1700 Eesti krooni rohkem kätte. Rahandusminister Anders Borgi hinnangul mõjutab see tööjõu pakkumist rohkem kui maksumäära langetamine.

Paralleelselt on valitsus kärpinud töötu abiraha (75 protsendile viimasest sissetulekust) ning edaspidi väheneb ka haigusraha. Kõik selleks, et suurendada vahet töötegemise ja abirahast elamise vahel, mis pikka aega oli "tühine". "Nüüd kogevad kõik, kes tööl käivad, kuidas seosed tööpanuse ja sissetuleku vahel tugevnevad," kirjutasid võimukoalitsiooni liidrid hiljuti päevalehes Dagens Nyheter ilmunud artiklis.

Valitsuse prognoosi järgi langeb avalik tööpuudus tuleval aastal 4 protsendile ning hõive kasvab lähiaastail 200 000 inimese võrra. Tööturult väljajäänute hulk kahaneb 175 000 võrra.

Valitsuse tegevust kritiseerivad teravalt sotsiaaldemokraadid, kelle sõnul läheb vaeste olukord järjest viletsamaks, samas kui maksukärped soosivad rikkaid. Ka avalikus arvamuses annab tooni pigem mure abiraha vähenemise pärast, ehkki paljude perede sissetulekud on viimase aastaga kasvanud. Sifo viimase arvamusuuringu järgi eelistas 53,3 protsenti rootslastest juba sotside võimule naasmist. Majandusspetsialistid tunnustavad aga pigem tänast rahandusministrit, kes on häid aegu majanduses kasutanud ebamugavate, kuid vajalike struktuurireformide elluviimiseks.