Ida-Virumaa ettevõtete TOP 2006: Narva KÕK sai moodsa maja

Noobel, tipptasemel õppevahenditega sisustatud Narva Kutseõppekeskuse (KÕK) peahoone on tegelikult juba koolipere käsutuses, siin-seal käib veel õppestendide ja mööbli paikasättimine. Ja kuigi direktor Margus Ojaots kinnitab, et üheski valdkonnas ei jäänud õpperühmad loomata, on siiski tõsiasi, et koolis alustab tänavu õppetööd üle saja õpilase vähem kui mullu. Põhjus pole niivõrd noorte huvipuuduses, vaid selles, et piirkonnas lihtsalt pole rohkem põhi- ja keskkooli lõpetajaid.

"Õpilaste arv meie piirkonnas väheneb, aga kusagilt mujalt on noori väga keeruline Narva õppima meelitada," tunnistab Ojaots tegelikult juba ammu teada tõika, et 1990ndate alguses järsult vähenenud sündimuse tõttu jääb nüüd aasta-aastalt vähemaks noori, kes kutseharidust omandama pürgiksid. Nii prognoosib kool, et 2009. aastal on õpilaste arv vähenenud alla kahe tuhande, esmakursuslasi on aga heal juhul kuussada.

"Teine põhjus on ka. Nimelt - väga raske on suunata noori õmbluserialadele ajal, mil kõik on kuulnud Narva Kreenholmis toimuvatest koondamislainetest," räägib Ojaots. "Või puiduerialale, kui pidevalt räägitakse toorainepuudusest ja saeveskite sulgemisest."

Nii juhtuski, et plaanipärase kahe puidueriala grupi asemel avati üks, kolme õmblejaõppe grupi asemel kaks, energeetikas ja automaatikas samuti kolmest kaks.

Kompenseerimaks õpilaste arvu vähenemist, peab Margus Ojaots tähtsaks suurendada kooli pakutava täiskasvanute täiend- ja ümberõppe mahtu. Ultramoodsa, sünkroontõlke, wifi leviala, puutetundliku ekraani jmt varustatud saalide baasil loodab koolijuht meelitada Narva ka konverentside korraldajaid.

Ta leiab, et tarvis oleks süsteemi, et ka 40-50ndates inimene kutsutaks veelkord koolipinki. See on Ojaotsa sõnul põlvkond, mis on õigustamatult kõrvale tõrjutud, kuigi just sellises vanuses inimesed omavad pikka elu- ja töökogemust, neil on välja kujunenud töötamise harjumus, nad on kohusetundlikud ning saavad pühenduda tööle põhjalikumat kui pidevalt ajahädas olevad noored.

"Oleme nii väike riik, et me ei tohi ühtegi inimest endi seast välja heita," märgib Ojaots. "Vanemate inimeste täiendõppeks on tarvis spetsiaalseid koolitusprogramme, mida saaks valmis kirjutada riigi, koolide ja ettevõtjate koostöö tulemusena."

Margus Ojaots on seisukohal, et kutsehariduse reform on andnud majandusliku efekti.

"Igas külas ei peagi oskustöölisi koolitama, kutseõppe asutused tuleb koondada keskustesse ja selles osas on riigi taktika ettenägelik," möönab ta. "Küll aga võiksid Virumaa kutseharidusasutuste esindajad koos riigipoolse vahendajaga kokku istuda ja läbi arutada koolide valdkondade kaupa spetsialiseerumise."