Miljonid lähevad börsist eemale

Esimese poolaastaga laekus Eesti teise samba aktsiaid sisaldavatesse pensionifondidesse puhast raha umbes 1,38 miljardit krooni, fondide kogumaht suurenes aga tänu osakute hinnatõusule 6,8 miljardilt 8,6 miljardini. Samal ajal kahanes Tallinna börsil noteeritud ettevõtete väärtpaberite väärtus teise samba aktsiafondides 28,8 miljonit krooni. See tähendab, et fondide turuväärtus kasvas 26,2 protsenti, teise samba pensionifondides olevate Eesti aktsiate turuväärtus aga kahanes 29,6 protsenti.

Suunanäitajad olid Hansapanga investeerimisfondid, kelle fondide K3 ja K2 portfellides võis eelmise aasta viimasel päeval leida Eesti aktsiaid kogusummas 49,2 miljoni, kuus kuud hiljem aga vaid 9,8 miljoni krooni eest.

"See on seotud üldise majandustegevusega - ostame Ida-Euroopast neid asju, mis tunduvad soodsamad, ja müüme neid, mis on kallimad," kommenteeris liikumisi Hansapanga investeerimisfondide juhatuse esimees Robert Kitt. "Nende aktsiate esimese poolaasta hinnagraafikud annavad aimu, miks on välja müüdud ja mujale positsioneeritud," põhjendas Kitt, kelle juhtimise all on mõlemas kohustusliku pensionisamba fondis täiesti loobutud näiteks Normast, tugevasti vähendatud positsiooni ka Olympicus.

"Kui hinnad on huvitavamad, siis tuleme kindlasti tagasi," lubas Kitt. Hansapanga investeerimisfondidega vastupidise lähenemise on võtnud SEB Ühispanga fondid, kelle hallatava SEB Ühispanga Progressiivsesse Pensionifondi Eesti aktsiate turuväärtus on kerkinud koguni 96 protsenti ehk 7,2 miljoni võrra. Kuue kuu jooksul on juurde ostetud Arco Vara ja Eesti Telekomi aktsiaid.

"Tallinna börsil kaubeldavates aktsiates tervikuna me mingit suurt mulli praegu küll ei näe. Majanduse jahenemine on paljudesse aktsiahindadesse juba piisavalt sisse hinnatud," selgitas SEB Ühispanga fondijuht Alo Kullamaa. Tema sõnul tunduvad Eesti firmad ka rahvusvahelises võrdluses sarnaste ettevõtetega teistel turgudel üsna mõistlikult hinnatud. "Pealegi on paljud Tallinnas kaubeldavad ettevõtted tänu ühendamistele ja ülevõtmistele ning ekspansioonile väga rahvusvahelised ja mitte enam niivõrd Eesti majandusest sõltuvad," lisas Kullamaa.

Suurimat Tallinna börsi aktsiate osakaalu oma pensionifondide portfellis hoidsid juuni lõpu seisuga LHV fondijuhid. Pensionifondi LHV Maailma Aktsiad varju alt võis siis kohalike väärtpabereid leida kolm protsenti, seda on üle pooleteise protsendipunkti võrra vähem kui kuus kuud varem. Värskesse ja väikesesse fondi LHV Uued Turud on poole aasta jooksul lisatud aga nii Eesti Telekomi, Tallinna Kaubamaja kui ka Tallinna Vee aktsiaid, millega on kodumaiste ettevõtete väärtpaberite osakaal kogu fondist tõusnud 4,5 protsendile. Hansapanga fondide K3s oli sama näitaja siis aga 0,22 protsenti. LHV Varahalduse tegevjuhi Mihkel Oja sõnul ei peegelda need numbrid aga praegust tõde. "Viimastel kuudel ei ole ka Eesti aktsiatesse investeerinud, pigem oleme isegi maha müünud," kirjeldas Oja värskemaid suundumisi.

"Ma ei usu, et Baltimaade osakaal liiga suur on," ütles Oja, kelle sõnul on LHV teise samba pensionifondide kogu Ida-Euroopa ettevõtete osakaal konkurentidega võrreldes väike.

Sampo kogumispensioni teise samba fondides erilisi muutusi märgata ei ole. Nii Sampo Pension 50 kui ka Pension 25 fondide Tallinna börsi aktsiate turuväärtus on küll veidi kasvanud, kuid aeglasemalt kui fondide kogu turuväärtus.

Ergo Tuleviku Pensionifondis figureeris nii eelmise aasta lõpus kui ka kuus kuud hiljem Eesti Telekomi aktsia, mille osakaal kahanes fondi turuväärtuse tõusu tõttu.