Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Harjumaa ettevõtete TOP 2006: Transiidikraanide sulgumine pitsitab Harjumaa sadamaid
Lisaks Tallinna piiresse jäävale reisisadamale, pealinnas paiknevale mitmele tööstussadamale ning Tallinna Sadama koosseisus olevale Muuga sadamale tegutseb Harjumaa rannikul ja saartel veel vähemalt kümmekond nimetatutega võrreldes väiksemat sadamat.
Omal ajal olid need peaasjalikult kalasadamateks loodud, ent nüüd on miljonitesse kroonidesse ulatuvate rahasüstide toel kiirele arenguteele pööranud.
Mitmed sadamad on idapiiri tagant lähtuva naftatransiidi kestvusele lootes välja ehitanud rohkem või vähem võimsad kütuseterminalid.
Paraku ei osanud keegi ette näha Venemaa transiidivoogude vähenemist, mis sai tuntavaks tänavu alates juunikuust.
Nii on kaubavood oluliselt vähenenud Viimsi vallas asuvas Miiduranna sadamas, mis teenindab ASi Milstrand kütuseterminali ja kus veokogused ulatusid siiani kahe miljoni tonnini aastas.
Eesti Sadamate Liidu tegevdirektor Viktor Palmet ei usu, et sadamad, mis kaotavad suure mahu oma transiitvedudest, peaksid lausa tegevuse lõpetama.
Küll aga peavad sellised ettevõtted tõsiselt süvenema oma äriplaani ning oma tegevust paindlikult ümber korraldama.
"Seni näiteks kütusetransiiti teenindanud kaubasadamad, mis on seotud konkreetse kütuseterminaliga, võivad jätkata vedelkütuse lastide teenindamist, kuid muutuma peab vedude ja teenuste struktuur," selgitas Palmet.
"Tõenäoliselt hakkab üha enam Eestisse veetavast vedelkütusest saabuma raudteetsisternide asemel laevadega."
Saabunud kütusele saab Palmeti sõnul vastavalt tellija soovile lisada terminalis kvaliteeti parandavaid lisandeid (seda nimetatakse blendimiseks). Seejärel kütus ladustatakse ja viiakse laevaga tellijale.
Nii Harjumaa kui ka kogu põhjaranniku sadamate tulevikuvõimalusi vaagides on Viktor Palmet seda meelt, et rahvusvaheliste kaubavedude teenindamisel peaks Eesti keskenduma mitte vedelkütustele, vaid tarbekaupadele, mille vedu siiani Eestist mööda kulgeb.
"Teenused, mida tarbekauba veoprotsess ette näeb, on mitmekesised," kinnitab ta.
"Teiste riikide praktika näitab, et konteinervedudes osalevad suuremate kõrval aktiivselt ka väiksemad kaubasadamad."
Näide konteinervedude tulekust naftatransiidi asemele on võtta Paldiski Põhjasadamast, mille juht Robert Andropov asutas rootslasest äripartneriga firma PTS Logistics, mis hakkab korraldama konteinerite vedu Venemaale.
Andropovi sõnad, et Eestis ollakse liialt Venemaale orienteeritud ja enamiku transiidist moodustab Vene nafta, kinnitavad Viktor Palmeti mõttekäiku sadamate alternatiividest.
Ka Andropovi hinnangul võiks läbi Eesti vedada kaupu kõikjale Euroopasse.