Praamisõidu hind pärituules

Kavandatava määrusega tõuseksid piletihinnad reisijatele keskmiselt 45 protsenti. Majandusministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna peaspetsialisti Martin Rakovi sõnul seisab ministeerium poliitiliselt ebapopulaarse, kuid majanduslikult vajaliku otsuse ees, mida on aastaid edasi lükatud. "Selle tulemusena on jõutud olukorrani, kus praegu doteerib riik parvlaevaliiklust suursaartele juba 60 protsendi ulatuses," nentis Rakov, lisades, et praamipiletite hinnad on võrreldes teiste transporditeenuste maksumusega juba ammu ajale jalgu jäänud.

Majandusministeerium vaatab tõtt kahe faktiga - eelarve ei ole põhjatu ning praamiliiklusele makstava toetuse kujunemise skeem peab läbipaistvamaks muutuma. Riik ei taha aina kasvavat dotatsioonivajadust enam kinni maksta ning tekkiv vahe kaetakse piletihindade tõusuga.

Vjatšeslav Leedo firma Väinamere Liinide poolt saarte ja mandri vahelise ühenduse pidamine läheb prognooside kohaselt 2008. aastal maksma 242,4 miljonit krooni ja Väinamere Liinide piletituluks planeeritakse 102,6 miljonit. Sellest saadav umbes 20 miljoni suurune tulude kasv võimaldab dotatsiooni 2008. aastaks jätta selleks aastaks planeeritud 140 miljoni piiridesse.

"Kui minister hinnatõusule alla kirjutab, on dotatsioon järgmiseks aastaks "päästetud", me ei jää miinusesse ega pea lisaraha kuskilt otsima hakkama," selgitas Rakov.

Kui hindu praegu ka tõstetakse, peab juba ülejärgmisel aastal nendele summadele jätkuva hinnatõusu tõttu täiendust otsima hakkama. Kui jätta piletihinnad samaks, tooks iga järgnev aasta vajalikule dotatsioonisummale paarkümmend miljonit juurde.

Väinamere Liinide tegevjuhi Urmas Treieli sõnul on ettevõte ennast piletihindade arutelust distantseerinud. "Meie sõidame nende hindadega, mis ministeerium ette näeb, ja ei võta siinkohal sõna," ütles Treiel. Siiski nentis ta, et Väinamere Liinide jaoks võib muutus kahjulik olla, kuna järsult kerkivate piletihindade tõttu võib tung saartele sõita väheneda ning koos sellega ka reiside arv.

Kindlasti ei ole Treieli hinnangul oodata reisijate arvu kasvamist tempos, mis siiani on majanduskasvuga samasse suurusjärku jäänud.

Arutelu hinnakujunduse üle on jõudmas lõppfaasi. Eile esitasid oma seisukoha Hiiu ja Saare maavalitsus. "Iga hinnatõus on paratamatu, aga kas see peab korraga 45 protsenti olema, on kaheldav," ütles Saare maavanem Toomas Kasemaa.

Määruse eelnõu läheb pärast teiste ministeeriumidega kokkuleppele jõudmist kooskõlastusringile ning jõustub järgmise aasta 1. jaanuaril.

Saare maavalitsus näeb Kuivastu-Virtsu praamiliinil ühe võimalusena lõpetada riigi dotatsioon, kaotada ühe vedaja monopol ning kaaluda vaba konkurentsi võimalust.

"Kavandatav hinnatõus viib piletitulude suurenemise määrani, mis katab vedaja kulud Kuivastu-Virtsu liinil 94 protsendi ulatuses. Sellisel juhul kaob sisuliselt riigipoolne dotatsioon Virtsu-Kuivastu liinil," seisab Saare maavalitsuse ettepanekus. "Liin, mis omadega ots otsaga kokku tuleb, ei vääri seda, et riik sinna üldse monopoolse lepinguga sekkuks," kommenteeris Saare maavanem Toomas Kasemaa.

Endise majandusministri Meelis Atoneni sõnul on Kasemaa mõttel jumet. "Siis me näeks kohe, mis see õige piletihind oleks," ütles Atonen, kelle sõnul käib põhivaidlus selle üle, kui suur on Väinamere Liinide tegelik tulu ja omariski vahekord, kuna ettevõtte tegevus ei ole 100 protsenti avalik ning kõiki kulusid ei ole võimalik läbi näha.

Majandusministeeriumis on seda võimalust ka varem kaalutud, kuid seni on mõte Väinamere Liinidele konkurentsi tekitada poliitilistele tuultele jalgu jäänud. "Konkurents ei puudu mitte selle lepingu pärast, vaid seetõttu, et sellele liinile ei ole huvilisi," märkis majandusministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna peaspetsialist Martin Rakov, kuid lisas, et vabaturu põhimõttele tasub kindlasti mõelda.

Ühe ohuna konkurentsi tingimustes nägi Rakov mõne teenusepakkuja võimalikku pankrotistumist ning viitas riigi soovile avalike teenustega seotud valdkondades riske maandada.

Atonen nentis, et keegi nõrgem võib tõesti välja kukkuda, aga seda ohtu küll ei ole, et ühel ilusal päeval praamid Saaremaa ja mandri vahel enam ei sõidaks .