Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viimane piisk suve Nissanilt
Nimelt pole Z sugugi kallim kui Eestis juba rahvaauto staatusesse tõusnud Toyota LandCruiser, pigem vastupidi, ehk isegi veel odavam.
Hinnad algavad auto kõvakatusega versioonil seal, kus Subaru Impreza WRX STI-l ja Mitsubishi Lanceri Evo mudelitel. Samas jah, karakteristika ja sihtgrupp on erinevad, eriti võrdluses LandCruiseriga.
Kuid mis siis, kui sul pole enamjaolt kedagi kaasas ja sa tegelikult ei käi kunagi maastikul. Siis võiks ju omada suure maasturilahmaka asemel midagi, mis pakub silma- ja sõidumõnu. Sisu on Zil nissanlike elementidega. Näidikuid vaadates tuleb pidevalt ette kogu Nissani mudelirivi. Seda heas mõttes, sest need on kenasti loetavad. Istmed ja kõik muu klapib ka juhi ümber päris kenasti.
Panipaikadega on, nagu on. Mingeid suuremaid asju ei maksa salongi kaasa võtta, sest neid pole seal niikuinii kuskile panna. Turvahälliga last kõrvalistmele samuti panna ei õnnestunud, sest polnud kohta, kust lülitada välja kaasreisija turvapatja.
Minekust on piisavalt tunda viimast kui üht kapjade plagistajat. Ta pole ülimegakiire nagu Lamborghini, kuid hinnasilt on ka enam kui neli korda odavam. 3,5liitrine V6 kõmiseb kapoti all ja summutitest piisavalt pööraselt, et juhis ja kaasreisijais tõelist macho-auto tunnet tekitada.
Juhitavuselt on Z vägagi hea. Veojõukontroll hoiab linnas sõites asjad kontrolli all. Kui see aga ohutus kohas välja lülitada, saab juht sõitu kogu raha eest.
Proovisõiduk oli kabriolett, kuid positiivse üllatusena vägagi jäik ja ei tekkinud hirmu, et mingid tükid lahti tulevad. Selline hirm võib tekkida, kui olete sõitnud sama margi pisima esindaja kabriolettversiooniga, mis on kerest vedel kui jõulusült.