Büroomajade omanikel tuleb pindu tükeldada

Kuna viimasel aastal kipub pakkumine nõudlusele järele jõudma, kohati ka ületama, tuleb omanikul tihti pigem kontoripinda tükeldada, et tulla vastu üürnike soovidele.

Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani hinnangul tuleb väiksemate ja vanemate büroohoonete omanikel teha mööndusi, seda ka väljaüüritava pinna suuruse osas.

Uute büroode puhul seda probleemi ei ole - turul on piisavalt mainekaid suurfirmasid, kes endale esinduspindasid otsivad.

"Pealegi ei oleks uue maja omanikule see tulus - liigne tükeldamine ei ärata enam usaldust," lausub Sooman.

Arco Vara Kinnisvarabüroo äripindade maakler Vivika Simmo sõnutsi on omaniku eelis eelkõige anda pinnad välja võimalikult suurena ning omada hoones vähe rentnikke. Sellisel juhul peab üürile andja arvestama pikema rentniku otsimise ajaga ning üürniku lahkumise puhul suurema vakantsiga, kuid samas saab parema taustaga üürniku ning tugevama lepingu.

"Üldjuhul on olulisem üürilepingu pikkus ning ettevõte maine," väidab ta ning lisab, et vähesel määral on turul arendajaid, kes soostuvad ruume ehitama välja vastavalt väikeettevõtete vajadustele ning opereerima paljude üürnikega oma hoones.

BPE Kinnisvaraeksperdi äripindade maakleri Toomas Veskimäe kinnitab samuti, et loeb küll ettevõtte maine, kuid siiski antakse pinnad välja pigem võimalikult suurte tükkidena, et oleks vähem lepinguid.

"Selge on aga see, et meie turule ei jätku piisavalt suurkliente ja kui tehniliselt võimalik, jaotatakse pinnad ka tükkideks," möönab ta. Büroomaja projekteerides tuleks kindlasti seda arvestada.

Andrus Metsanurk, kes otsib oma alustavale transpordiettevõttele väikest kontoripinda, ütles, et uutes büroomajades ei olda 50ruutmeetrise büroo rentimisest just vaimustuses. "Eelistatakse ikka suurkliente," märgib ta.

Praegusel büroopindade üüriturul tõesti napib korralikke 30-100 ruutmeetris suuruseid kontoripindasid.

Eesti on väike majandusmudel suurematest riikidest. Aga ka siin on suurte majandusruumide kõik lülid esindatud.

Kuid hoopis väiksemal, kontsentreeritumal kujul. Seetõttu on meil ka üsna palju väikeseid, ent väga tublisid ning jätkusuutlikke firmasid. Samuti on Eestis hulgaliselt välisfirmade esindusi, kes soovivad üüripinna alla 100 ruutmeetri suurust pinda.

Viimastel aastatel valminud büroohoonetes on igaühes kümnete suurte pindade kõrval üksnes paar väikest üüriruumi. Ja needki on tekkinud kuidagi pooljuhuslikult, mitte planeeritult. Küll aga leidub palju väikseid, isegi 15-20ruutmeetriseid kontoriruume vanemates, B-kategooria büroohoonetes.

Sellised majad on omal ajal ehitatud ühele kindlale ettevõttele ning arvestusega, et igal ametnikul oleks oma kabinet. Näiteks kesklinnas Narva mnt 7 - endine ETK peahoone; äärelinnas asuv Susi büroohoone - endine autotranspordi- ja maanteede ministeeriumi õppekeskus; Mustamäel Laki 14 - kunagine Norma peahoone jpt. Uuemal ajal on nendest hoonetest saanud klassikalised üürimajad, milles on vaba pinda väga vähe.

Valmimas on ainult üks uus hoone Mustamäel, Laki 34, mis on algselt mõeldudki just väiksematele firmadele. Selles ärimajas on võimalik üürida pindasid suurusega 40-90 ruutmeetrit.

Kuid on ka mitmeid juhtumeid, kus paljude väikeste ruumide üürilepingud on lõpetatud põhjusel, et kõrval asuv suur naaber vajab lisapinda.

Uuem trend näebki ette korruse ruumijaotust selliselt, et suure pinna kõrvale jäetakse väike 100ruutmeetrine puhverpind, kuhu tehakse 1-2aastane üürileping. Kui suur üürnik vajab mõne aja möödudes lisaruume, ei pea ta asukohta vahetama.