Euroametnik võtab end priske abiraha tõttu töötuks

Töötu abiraha minimaalne suurus töötule euroametnikule ulatab peaaegu kaks korda üle Eesti statistilise keskmise kuupalga. Enamasti saavad nad aga sellest suurema töötuhüvitise.

Ametnikud on selle ära tabanud. Kui mullu oli Eestis vaid üks ametnikust töötu, siis tänavu septembriks oli neid seitse. Kolm neist on selle ajaga uue töö leidnud.

Uusi eurotöötuid on lisandumas. Üks anonüümsust soovinud noor naine, eurotõlk, rääkis, et plaanib aasta lõpus lepingu lõppedes end töötuks võtta. "Ostsin suvepuhkusel käies Eestis korteri, selle remont ja sisustamine vajab aega," rääkis ta. Pealegi vajab ta oma sõnul aega kohanemiseks ja järelemõtlemiseks, sest Eestis on nii hea palgaga töökohta nagu Brüsselis raske leida. Oma töötu abiraha suuruse kohta sõnas naine, et tegemist on viiekohalise numbriga.

Töötuks võtmine on täiesti legaalne ja hüvitis makstakse Brüsselist. Kõik vähemalt kuuekuulise tähtajalise lepinguga ELi komisjonis, parlamendis, ametites jm töötanud ametnikud saavad end töötuks registreerides esimesel aastal 60% viimasest põhipalgast, kuid mitte vähem kui 18 850 krooni. Esimesel kuuel kuul hüvitise ülempiiri ei ole. Pärast seda on ülempiir 37 700 krooni.

Seda hüvitist võib saada kuni kolm aastat, kuid see ei tohi ületada kolmandikku teenistuses oldud ajast. Teisel aastal on hüvitis 50% ametniku viimasest põhipalgast ja kolmandal aastal 30% põhipalgast, tulumaks läheb sellest maha.

Praegu on euroametniku kuupalk 75 000-250 000 krooni kuus. Nii nimetas üks suvel SL Õhtulehes palkasid kommenteeriv euroametnik oma põhipalgaks 77 000 krooni.

Eestis jääb töötushüvitise ülempiir kaugele alla euromiinimumi. Praegu on see 11 800 krooni brutos kuus. Eestis enne 12 kuud töötamist hüvitust ei saagi ja kõige kauem makstakse seda üheksa kuud.

"Miks inimesed nii teevad, seda peaks nende endi käest küsima," kommenteeris eurovolinik Siim Kallase abi Brüsselis Hanna Hinrikus. Ta ise ei tunne kedagi, kes oleks komisjoni töölt lahkunud, rääkimata töötuks võtmisest. "Küllap oskab Eesti tööturuamet selgitada, miks need seitse inimest oma kogemuste ja kvalifikatsiooni juures tööd ei leia olukorras, kus Eestis tööpuudust peaaegu ei ole," sõnas ta.

"See euroliidu abiraha võib madalama elatustasemega riigis tunduda suur, kuid teises riigis ilmselt mitte," lisas Hinrikus. Euroopa Komisjonis töötab 186 Eestist pärit inimest, kellest 52-l on ajutine tööleping ja õigus töötuhüvitisele.

Europarlamendis tähtajatu lepinguga töötav Tarvo Kungla rääkis, et sellele on viidatud, et on legaalne võimalus pärast EList tulekut end töötuks võtta. "Isiklikult neid juhtumeid ei tea," sõnast ta. Kungla plaanib veel vähemalt viis aastat parlamendis töötada.

Eurotõlk Jana Jalvi ei tunne samuti kedagi, kes oleks tagasi Eestis ja end töötuna arvele võtnud. "Ei teadnud ka ise! Mul on alaline leping, mind see ei puudutagi."

Endine lepinguline töötaja peab end elukohariigis töötuna arvele võtma ja täitma tööotsimise tingimusi.

Üha enam eestlasi tundub eelistavat töötuna arvele võtmise kohana mõnda muud ELi riiki.

Kui mõnes ELi liikmesriigis töötanud eestlane tahab hakata selles riigis tööd otsima ja soovib töö otsimise ajal saada abiraha või kindlustushüvitist, siis peab ta end selles riigis töötuna arvele võtma ja alluma selles riigis kehtestatud reeglitele. Siiski on tal

õigus taotleda Eestis täitunud töötamis- ja kindlustusperioodide liitmist. Seepärast annavad nad endast teada ka töötukassas. Mullu oli selliseid inimesi 126, tänavu üheksa kuuga 148. Töötukassal on rohkem andmeid Soomes, Iirimaal ja Inglismaal töötanud eestlaste kohta.

Kasvab ka nende inimeste arv, kes pärast välismaal töötamist end Eesti seaduste järgi töötuks võtavad. Mullu oli neid 129 ja tänavu septembrikuuni juba 131.

Seitse inimest on väga marginaalne töötuks registreerinute arv, võrreldes inimeste arvuga, kes Eestist ELi institutsioonides töötavad. Kuna need inimesed vastavad seal kehtestatud töötuskindlustushüvitise saamise nõuetele, siis on neil tööotsingute perioodil õigus hüvitisele.

Eesti töötuskindlustuses rakendatav 12kuuline kvalifikatsiooniperiood on Euroopas küllaltki levinud. Sarnane kvalifikatsiooniperiood kehtib Taanis, Saksamaal ja Tšehhis.

Viimase kahe aastaga peab töötuskindlustuse hüvitise saamiseks üks aasta töötuskindlustusstaaži olema kogutud näiteks Austrias, Belgias ja Itaalias.

Lühemat staažiperioodi (kuus kuud) nõutakse Hollandis, Rootsis, Luksemburgis ja Šveitsis. Norras, Küprosel ja Suurbritannias ajas väljendatud kvalifikatsiooniperiood puudub. Norras on kvalifikatsioonitasemeks teatud tasemega varajasema töötasu olemasolu ning Küprosel ja Suurbritannias teatud summa ulatuses kindlustusmakse tasumine.

Töötuskindlustushüvitise eesmärk on inimestele sissetuleku kindlustamine tööotsimise perioodiks. Töötuskindlustushüvitise määrade tõstmine Eestis on kõne all olnud. Millal ja kui palju need tõusevad, on arutelu küsimus.