Dow Jonesi indeks ründas uut tippu

Alles see oli, nimelt 19. juulil, kui Dow Jonesi indeks esimest korda 14 000 punkti taseme ületas. Toona leiti, et põhiliselt toetasid seda eelkõige ettevõtete teise kvartali oodatust paremad majandustulemused. Augusti alguses lahvatanud kõrge riskiga kinnisvaralaenudest tingitud üleüldine likviidsusprobleem viis indeksi jälle alla. Nüüd aga on ka paljud teised USA börsiindeksid kosunud. Näiteks tõusis Nasdaqi tehnoloogiasektori ettevõtete aktsiaid koondav indeks esmakordselt pärast 2001. aastat tippude tippu, 2732 punktini.

"Tegemist on psühholoogilise fenomeniga. Investorid teavad, et turgu ohustavad sisemised riskid, ent samal ajal püüavad nad võtta iga uudist ratsionaalselt," märkis Johnsons Research Groupi tegevjuht Chris Johnson CNNMoney.com vahendusel.

"Turg on aru saanud, et meil on mõningasi probleeme odavate laenudega, aga see ei ole veel maailma lõpp," kommenteeris Bloombergile USA kuulsaima indeksi järjekordset rekordit Bostonis asetseva LPL Financiali investeerimisosakonna juht Lincoln Anderson, kes ka ise aitas juhtida 150 miljardi dollari suurust rahaliikumist.

"Sellise kogemuse juures küsid, kus me praegu seisame? Praegune seis näitab ettevõtete suurepäraseid fundamentaalseid näitajaid, mis toetab ka kogu turgu."

Majandusportaal finanztreff.de kirjutas, et USA turud alustasid neljandat kvartalit rekordiga hoolimata uutest tõrgetest pangandussektoris, pidades silmas Citigroupi kasumihoiatust, mille järgi peaks panga III kvartali kasum tulema 60 protsenti väiksem kui mullu. Taolise hoiatuse andis ka Šveitsi UBS.

New Yorgi BNP Paribase peaökonomisti Brian Fabbri meelest on pankade probleemid juba aktsiahindadesse sisse kirjutatud. "Turud lähtuvad paljuski intressimäärade edasisest langetamisest, mis veab ka aktsiahindade kursse. Kas see on õigustatud, on omaette küsimus," kahtles Fabbri. Tema arvates on pangad vaatamata hoiatustele igal juhul suurimad võitjad.

Eesti analüütikute hinnangul on üheks USA turu kerkimise põhjuseks Föderaalreservi rahasüstid finantsturgudele, mis ajutiselt kõrvaldasid likviidsuskriisi. Samas ei näita nad tuleviku suhtes just erilist optimismi üles.

LHV juhtivanalüütiku Oliver Aida hinnangul vaevles USA enne intresside langetamist kinnisvaraturu probleemide ja krediidituru likviidsuskriisi meelevallas.

Aida hinnangul lahendas intresside alandamine ja raha juurdepumpamine ajutiselt viimase probleemi. Teise probleemi lahendamiseks aga nendest meetmetest ei piisa, märkis ta. "Üheks turu kerkimise põhjuseks on see, et Föderaalreserv on suutnud turule pumbata piisavalt raha, et likviidsuskriisi edasi lükata," rääkis Ait. "Kuid usun, et suuremad probleemid seisavad veel ees ja lahendus on ajutine."

Suprema varahalduse strateeg Peeter Koppel selgitas olukorda järgnevalt: "Esiteks on turuosalistes süvenenud arusaam, et Föderaalreserv suudab taas kastanid tulest välja tuua - loomulikult intresse alandades ja sellega järjekordselt reflatsioonilise (majanduse stimuleerimine intresside langetamise teel - toim.) keskkonna luues." Teiseks tõi Koppel välja seiga, et USAs ei ole valuatsioonid kallid ning enamasti ei lõppe tõusutrendid enne, kui nende puhul nii-öelda vint üle keeratakse.

Koppel mainis veel, et praeguseks ei ole USA keskpanga juht Ben Bernanke kuulda võtnud tõsiseid ja intellektuaalsetena kõlavaid soovitusi lasta "süsteemil end ise puhastada", vaid on läinud täpselt samale rajale, mis Greenspan - tõtanud appi. Koppel on Bernankega samal arvamusel, uskudes, et reflatsioon päästab taas korra maailma. "Mul ei ole praegusel hetkel põhjust eriarvamusel olla," kinnitas Koppel.

Autor: Virge Lahe