Ladustamata pruss rikneb mõne päevaga

Puuinfo projektijuhi Märt Riistopi kinnitust mööda tuleb prussid kiiresti ladustada, sest juba kolme-nelja päeva möödudes tõmbavad need kaardu ja muutuvad ehitusel raskesti kasutatavaiks. Hallituse ja seenhaigustega materjal rikub aga juba terve hoone.

Korralikult ladustades paigaldatakse prussid vähemalt 20 cm kõrgusele maapinnast kividele nii, et kivide ja prusside vahel on puulipid. Iga prussirea vahel olgu samuti puulipid ja igas reas prusside vahel u 2-4 cm vahed. Ladustatud prussid tuleb katta veekindla kattega, mis omakorda alt tuuldub. Eelistatuimad on kõvakatted kaldega vähemalt 10Y.

Selliselt ladustatud prussid võivad vabalt seista aastaid. Õigesti ladustatuna kõlbavad ehituseks ka rohkem kui sajandivanused korralikult säilinud prussid.

Konstruktsioonis lubamatute defektidega prussid võivad muutuda kujunduses lausa ihaldatavateks. Läbi aegade on halvaks peetud keerdkasvudest läbistatud puitu, mis näiteks prussi kuivades vinti keerab. Samuti kahjustavad prussi kandeomadusi tugevalt tuule, külma või kiirustades kuivatusel tekkinud ringpraod, vähem olulised on piki prussi kulgevad praod.

"Konstruktsioonides tuleb vältida oksakohtadega prusse, sest nende kandevõime on väiksem," hoiatab Riistop muidu kauni tekstuuri eest. Oksakohtadest hullemaks tuleb pidada eraldunud oksakohti, kust oksajupid välja pudenevad, või ka mädanenud oksakohti. Ebasoovitavad on ka mardika- või tõuguaugud, vaigu- või koorepesad, samuti sinavusega või hallitusega ja mädanikust kahjustatud prussid.

Selliste apsakate vältimiseks kasutatakse ehituspuidu müügikohtades tugevussorteerimist, kus igale prussile kantakse peale tugevusklassi markeeriv tempel. Konstruktsioonide juures tuleb eelistada kambris kuivatatud 16-18% niiskusega prusse.

Puitsõrestikmaja alumise vöö prusside, aga ka terrasside, välistreppide ja välisrõdude puhul on soovitav kasutada sügavimmutatud prusse.

Sama kaalu juures on puidust pruss terastalast üle kahe korra vastupidavam tõmbele.

Prusskonstruktsioonid on terasest või raudbetoonist konstruktsioonidest mitu korda kergemad. Puit on survetugevuselt võrreldav betooni mark 300ga. Tõmbetugevuselt on puit betoonist aga üle kümne korra tugevam. Soojapidavuselt on puitsein betoonseinast ligi 12 korda parem.

Puit on ka tulekindlam kui kaitsmata teras. Juba 600 YC kuumuses minetab terastala 2/3 oma tugevusest ja vajub looka. Kuid pruss ainult pruunistub ja säilitab tänu oma väga väiksele soojajuhtivusele algse kandevõime. Kunagi USAs tehtud põlemiskatses varisesid teraspostid 16-20 minutiga, puitpostid alles 40-45 minutiga.