Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hobune naerab läbi pisarate
Kuigi loo tegevus viib vaataja Soome maakohta, räägib see lavastaja Roman Baskini sõnul samavõrd siinse keskmise inimese püüdlemistest olla ja pinnal püsida, tema unistustest ja "ämbritest" ning elamise kunstile pihtasaamisest ja mitte pihtasaamisest.
Lugu ennast ei soovinud lavastaja palju avada, küll aga avas ta pisut tänavu sajandat sünnipäeva tähistava soome hobuse kui tõu tausta.
Soomlased on hoidnud oma hobusetõu kogu selle aja muutumatuna, kuigi tänapäeval pole sellega eriti midagi peale hakata. Tööd temaga enam ei tehta, sestap pole hobusest ka kasu. Umbes 5000 isendit säilitataksegi kui uunikumi.
Näidend maalib publiku ette terava, lustaka ja samas nukra pildi Soome maakohast ja selle elanike nõutusest kokkupuutumisel Euroopa Liidu elukorraldusega.
Külameestel tekib äriidee. Nad on kuulnud, et Sitsiilias on hobuseliha delikatess - müüme siis oma vanad hobused sinna kalli raha eest maha, polegi teistest enam suurt kasu... Teemaks on puhkemajad ja turistide ligimeelitamine, jaanalindude kasvatamine, ELi toetuste väljakauplemine, sellega kaasneva bürokraatia ja kontrolli labürint, kiire rahategemine vahendeid valimata, väärtuste põrkumine ja vahetumine.
Näidendi autor Sirkku Peltola (1960) on tähelepanuväärne soome nüüdisdramaturg, kelle loomingut kohtab põhjanaabrite teatrilaval tihti.
Tema tegelased võivad olla veidrad, mõjuda isegi pisut karikatuursetena, ent nad on vägagi äratuntavad ja lopsakalt elulised. Peltola tekst on ühekorraga naljakas ja traagiline, soe ja salvav. Tema keel on tänapäevane ning pakub näitlejale ohtrasti mängumaterjali.
Tegijad lubavad, et "Soome hobuse" vaataja saab kohati naerda, nii et silmad märjad, ometi on komöödias selgesti tuntavad traagilised lõimed. Sarnaselt eesti külaga on muutustes ka soome küla - valulikult, naljakalt, keeruliselt, pöördumatult.
"Koomiline draama," iseloomustas žanrit lavastaja Roman Baskin. Et tegelased on väga värvikad ja rollid nõudlikud, leidis ta selle visualiseerimiseks parima näiteseltskonna olevat just Eesti draamateatris.
Osades on Ita Ever, Maria Klenskaja, Tõnu Kark, Margus Prangel, Viire Valdma jt.
Autor: Ülle Hallik