Venemaa tahab Microsofti asendada oma süsteemiga

Harry Tuul 05. oktoober 2007, 00:00

Viimane löök tuli septembri lõpus, kui Venemaa esimene asepeaminister Dmitri Medvedjev teatas, et riik arendab välja oma operatsioonisüsteemi aastaks 2010. Esmajärjekorras hakkavad seda kasutama koolid ja riigiasutused. Samas jääb Medvedjevi sõnul kõigil võimalus valida tasuta ja kommertsprogrammi vahel.

Idee viia riigiasutused üle Vene tarkvarale liigub tegelikult ringi juba kaua ning mõne aasta eest tahtsid mitu parlamendiliiget esitada isegi seadusinitsiatiivi, et võidelda Microsofti-sõltuvusega. Siis ei läinud asi jutust kaugemale, kuid nüüd on hakatud teemaga tõsisemalt tegelema.

Hiljuti teatas info- ja sideministeeriumi kohusetäitja Leonid Reiman, et lisaks operatsioonisüsteemile hakkab komplekti kuuluma ka hulk nn kontoritarbeid, viirusetõrjeprogramm, arhivaar, töötlusprogrammid, graafiline redaktor ja automaatne koolijuhtimise lahendus. Reimani sõnul võiksid programmid jõuda koolidesse 2009. aastal. Juba järgmisel aastal on kavas uue operatsioonisüsteemi katsetamine. Kogu projektile plaanib valitsus kulutada 720 miljonit rubla ehk ligi 319 miljonit krooni. Juba on Vene firmad Alt-Linuks, Linux-online, Naumen, Etersoft ja süsteemiintegraator Tsentr loonud alliansi projektis osalemiseks ja programmide väljatöötamiseks.

Analüütikud on skeptilised ja nende väitel võib süsteem juurduda küll riigiasutustes, kuid endiselt jääb domineerima Windows. Vene sõltumatute infotehnoloogiaekspertide liiga välisasjade esimees Vassili Burov arvab aga, et projekt ei ole pooltki nii mahukas ning tegelikult tehakse vaid nn venekeelne Linuxi variant. Seetõttu on ka väljapakutud kuupäevad reaalsed. Samas töötavad paljud programmid vaid Windowsis, mistõttu kasutatakse Vene operatsioonisüsteemi Burovi arvates paremalt juhul informaatikatunnis.

Mitmed eksperdid arvavad aga, et sellise avaldusega antakse Microsoftile vihjeid, sest valitsus plaanib kulutada palju raha nn Vene tiigrihüppeks ehk koolide arvutiseerimiseks.

Ka Euroopa Komisjon ja selle konkurentsivolinik Neelie Kroes ei kavatse saavutatul peatuda.

Septembri keskel tulid Euroopa Komisjoni konkurentsiametnikud võiduga välja üheksa aastat kestnud vägikaikaveost Microsoftiga, kui kohus jättis jõusse Euroopa Komisjoni 2004. aasta otsuse, mille järgi tarkvarahiid on Euroopa turul kuritarvitanud oma monopolilähedast positsiooni. "Tegemist on kõigi aegade suurima võiduga pidevas ja raskes võitluses ausa konkurentsi reeglite järgmise eest. See otsus tugevdab kindlasti komisjoni positsioone võitluses kõigi turumoonutuste vastu," lausus komisjoni asepresident Siim Kallas toona Äripäevale. Microsoft sai 800 miljonit eurot trahvi ja pidi oma ärimudelit muutma ehk jätma Windowsist välja näiteks Windows Media Playeri. Nüüd on plaanis keelata arvutite müük eelinstalleeritud operatsioonisüsteemiga, mis peaks avama turule tee odavamatele toodetele. See omakorda peaks kiirendama programmide tehnilist arengut.

Ei ole eriti tähelepanelikult seda Microsofti ja ELi vahelist võitlust jälginud, aga eks ilmselt on siin kokku saanud ühelt poolt ELi soov suure turuosaga ettevõtete tiibu kärpida ja teiselt poolt vihaste/kadedate konkurentide aktiivne lobitöö võimukoridorides. Sellisel pretsedendil on alati kaks poolt - ühelt poolt on hea, kui konkurents tiheneb ja IT-maailm avatumaks muutub, aga teiselt poolt ei saa heaks kiita seda, et valitsused ütlevad erafirmadele detailselt, kuidas nad oma äri peaks ajama.

Venemaa osas on kõik võimalik, aga arvestades avatud koodiga Linuxi operatsioonisüsteemi olemasolu, mis on võimalik juba praegu riigiasutustes ja koolides kasutusele võtta, on valitsustel ilmselt võimalik oma raha ilmselt mõtestatumalt investeerida.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:05
Otsi:

Ava täpsem otsing