Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Energeetika arendamisel tuleb jälgida võimsusbilanssi
Suurtel energiasüsteemidel ja nende ühendustel on rida tehnilisi ning majanduslikke eeliseid väikeste ees: suureneb häiringukindlus, sagedus püsib stabiilsem, koormuse tipud on ajaliselt nihutatud, vajatakse vähem reserve, elektri- ja sellega seotud teenuste turg on suurem.
Energiasüsteemis peavad olema võimsusbilanssi reguleerivad elektrijaamad. Võimsusbilansi reguleerimine toimub põhiliselt suurte veehoidlatega varustatud hüdroelektrijaamade või kondensatsioonturbiinidega soojuselektrijaamade abil.
Teistel jaamadel on elektri tootmisel ja selle reguleerimisel ainult abistav roll. Gaasiturbiinjaamu kasutatakse tippkoormuse katmiseks ja avariireserviks. Tuumajaamad on ette nähtud baaskoormuse katmiseks. Soojuse ja elektri koostootmisjaamad töötavad vastavalt soojuskoormuse graafikutele ja toodavad elektrienergiat kõrvalproduktina.
Maailmas kasvab elektrienergia tarbimine 2-3% aastas. Prognooside kohaselt genereeritakse aastal 2030 ligi kaks korda, 2050 kolm korda ja 2100 ligi viis korda rohkem energiat kui 2004. aastal.
Aastani 2030 ennustatakse kõige suuremat absoluutset kasvu kivisöeelektrijaamadele (kasv 2,8% aastas - IEO 2007 andmetel). Nende toodang peaks 2030. aastal moodustama 45%. Veelgi kiiremat kasvu ennustatakse gaasielektrijaamadele (3,3% aastas), kuid nende osa jääb ka 2030. aastal umbes poole väiksemaks kivisöeelektrijaamade toodangust. Hüdroelektrijaamade toodang suureneb suhteliselt vähe (1,7% aastas). Kõige väiksemat kasvu prognoositakse õliküttega elektrijaamadele (0,9% aastas) ja tuumajaamadele (1,3% aastas).
Alternatiivsete energiaallikate kasutamine võib aastal 2030 ulatuda 4%ni. Siia kuuluvad tuule-, päikese- ja geotermaalelektrijaamad, aga ka minihüdroelektrijaamad ning biokütust, vesinikku jm kasutavad jaamad. Energeetikat tuleb arendada kompleksselt. Et kütuste hinnad maailmaturul tõusevad, investeeringud muutuvad kallimaks ning energeetikale esitatavad nõuded karmistuvad, tuleb suuremat tähelepanu pöörata energeetika optimeerimisele.
Autor: Mati Valdma