Ravikindlustus kahele sambale

Äripäeva meelest tasub valitsusel töösse võtta toimetuse mitu aastat tagasi välja käidud ettepanek: tõstame ravikindlustuse kahele sambale, analoogselt pensionikindlustusega, ja lööme selleks 13protsendilise ravikindlustusmaksu kaheks. Üks osa jääks rahastama nn solidaarset tervishoidu: lapsed, vältimatu abi, geneetilised haigused, epideemiad. Teise osaga ehitaksid maksumaksjad endale personaalse tervisesamba.

Praegu läheb 13% ravikindlustusmaksu kõik ühte, solidaarsesse katlasse. Ometi, nagu me hästi teame, ei kata see kaugeltki kõiki ravikulusid, vaatamata sellele, et pensionäride eest lisab riik haigekassasse oma osa.

Kuhugi pole kadunud pikad ravijärjekorrad, nagu võis lugeda reedesest Äripäevast. Ja paistab, et kahel toolil istuvaid eriarste, kes riigitöö kõrvalt veel erapraksist või -kliinikut peavad, tuleb pigem juurde. Need kaks asja on omavahel tihedalt seotud ja õigupoolest võib neid pidada ravikindlustussüsteemi veateadeteks.

Kas võime kindlalt väita, et haiguslehti enam kergekäeliselt välja ei anta või et kõik hädalised õigel ajal - enne invaliidistumist - perearsti juurest eriarstini jõuavad? Ei julge küll. Kui kiidame ravikvaliteeti, mõtleme pigem meie eriarste, mitte niivõrd perearste. Veateateid on rohkemgi.

Toimetuse ettepaneku senised kriitikud on osutanud idee mitmele puudusele: vähendame solidaarsust, suureneb kihistumine ning 13 protsendi poolitamine raha süsteemi juurde ei too. Ja rahapuudust peavad näiteks arstid ise tekkinud olukorra peamiseks põhjuseks.

Toimetus väidab, et põhjuseks on pigem just meie ravikindlustuse liigne solidaarsus, mida kipuvad ära kasutama nii ravimifirmad, raviasutused kui ka (pere)arstid, ning inimeste liiga väike omavastutus. Personaalne sammas suurendab inimeste huvi ja vastutust oma tervise eest - kui haigushüvitis ikka oma taskust tuleb, ei hakata perearstilt kergekäeliselt haiguslehti kauplema.

Personaalsesse sambasse ei pruugi koguneda nii palju raha, et katta suuremaid operatsioone, see on tõsi.

Ent personaalsetki sammast saab rahaga täita veel mitmest allikast. Näiteks võiks lubada inimesel teha oma personaalsele kontole tulumaksuvabalt sissemakseid.

Lisaks saaksid sissemakseid teha ka tööandjad. Kohustuslik võiks see olla neile tööandjaile, kes tegutsevad tervist kahjustavates valdkondades.

Alternatiiv oleks tõsta ravikindlustusmaksu. Kuid see on toimetuse meelest halb valik, sest kui pumpame probleeme tekitanud süsteemi raha juurde, on probleemidel tavaks süveneda.

Autor: ÄP