Haigekassa jätab haiglad lisarahata

Artikkel

- Uudised
- Kadi Heinsalu
- 8. oktoober 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haigekassa jätab haiglad lisarahata
Haigekassa rõhutab, et lepingust tuleb kinni pidada ja ülekulu niisama kinni maksta ei saa. Üks lisaraha mittesaamise põhjus võib olla see, et sotsiaalmaksu laekumine on kasvanud vähem kui arved raviteenuste eest, mis haigekassa haiglatelt saab.
Haiglad on esitanud tasumiseks ühe ravijuhtumi kohta suurema arve kui lepingus kokku lepitud, sest meditsiinitehnika, protseduurid ja analüüsid on uuenenud ja kallimaks läinud. Eelmisel aastal polnud lisataotluste rahuldamisega muret.
"Igal aastal on haigekassa lisataotlusi rahuldatud, sel aastal pole raha," rääkis Fertilitase üks omanikke ja peaarst Ivo Saarma.
Sel nädalal hakkab Eesti ühes suuremas erahaiglas uute rasedate jälgimine olema tasuline, juba arvel olevaid rasedaid teenindatakse tasuta. "Muutus tuleb seal ka nina-kõrva-kurguhaiguste päevakirurgias, kus haigekassa raha on otsas - järjekorrad pikenevad," lisas Saarma.
"Tulevikus me ei võtagi haigekassa lepingut, sest see ei võimalda anda head kvaliteeti. Haigekassa näeb selle raha eest ette 20minutilise vastuvõtu, kuid ära tasuks see end kümneminutilise juures," jätkas Saarma. "Me tahame hästi tööd teha ja head palka."
Tallinna Kaarli hambapolikliiniku tegevjuht Piret Uudeküll rääkis, et nemad soovisid näo-lõualuu kirurgia jaoks 220 000 krooni lisaraha, kuid said kirja, et eriarstiabi lisaraha ei saa.
"Ooteajad pikenevad," selgitas ta tagajärge. Laste hambaravi rahaga tuleb Kaarli hambapolikliinik välja.
Raskusi lepingus püsimisega tunnistasid ka Viimsi haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Lääne-Tallinna Keskhaigla juhid. "Hoiame hinge kinni ja töötame, kuidas võimalused lubavad," märkis Viimsi haigla juht Enn Rei.
PERHi juhatuse liikme Eve Karmo sõnul käivad haigekassaga läbirääkimised. "Haliseda saab siis, kui haigekassa ütleb, et pole võimalik raha anda."
Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto selgitas, et lepingumahu lõhkiminekus on killuke kõike. Keskmine ravijuhtum on kallinenud ja ravijuhtumeid on rohkem, kui lepingus kokku lepiti.
"Põhjus on ka selles, et järjekorrad on pikemaks läinud ja inimeste tervis halveneb ootamise ajal." Einasto sõnul on haigekassa lubaduste andmisega kasin. "Meid on ka hoiatatud," sõnas ta.
Haigekassa Harju osakonna juht Ado Viik rääkis, et tavapärasest suurem haigestumine tähendas seda, et aastaks planeeritud ravi rahastamise reserv kulus suures osas aasta alguses ära. Viigi sõnul on haiglad ja raviasutused müünud teenust kallima hinnaga. "Kallinenud on seadmed ja uurimismeetodid," jätkas ta.
Viik märkis, et haigekassa ei saa sellist ülekulu rahastada, haiglad peaksid lepingu piiresse jääma või siis muutmise üle läbi rääkima.
Aastalõpu kulusid saab katta n-ö lisaeelarvega, kuid selle summa selgub täna-homme ja arutab seda haigekassa nõukogu järgmisel nädalal.
Hetkel kuum