Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohtutäiturite ostuvolile piir ette
Õiguskomisjoni juhi Ken-Marti Vaheri sõnul pole loogiline, et kohtutäitur tohib praegu olla äriühingu osanik, aktsionär või liige, ehkki ta ei tohi ettevõtteid asutada ega neid juhtida.
"Seaduse eesmärk on sarnaselt notariga keelata ka kohtutäituril kuuluda äriühingusse," ütles Vaher. See tähendab, et tulevikus ei tohi notar olla ka täis- või usaldusühingu osanik ning teatud juhtudel isegi mitte tulundusühistu liige.
"Kohtutäitur peab olema erapooletu ja lähtuma üksnes täitmisel oleva nõude võimalikult otstarbekast, kiirest ja võlgniku ning võlausaldaja huve maksimaalselt arvestavast viisist," kommenteeris Vaher vajadust seaduseparanduse järele.
Et kohtutäituri käest käib läbi palju võõrast vara, tahab seadusandja piirata olukordi, kus täituril tekivad ametivälised varalised kohustused. Analoogselt notaritega lubatakse neil edaspidi omandada vaid avalikke väärtpabereid, sealhulgas aktsiaid ja aktsiaiks vahetatavaid vahetusvõlakirju.
Vaher täpsustas: "Börsiettevõtete tegevus on avalik ning isikliku varalise vastutuse riski aktsionäril ei ole. Erinevalt osaühingu osanikust ei saa aktsionär teha otsustusi äriühingu juhtorgani pädevusse puutuvais küsimustes."
Praegune eelnõu annab kohtutäituritele kaheaastase tähtaja osaluse võõrandamiseks, abieluvara lahutamiseks või ettevõtte kinnipanekuks.
Vaher rääkis, et ehkki tervikuna sündis seaduseelnõu Skandinaavia riikide ning Saksamaa eeskujul, lähtutakse notariaalõigusest ka kohtutäiturite taandamiskohustuse täpsustamisel.
"Praegune taandamiskohustus ei hõlma juhtusid, kus kohtutäitur võõrandab vara endaga seotud isikule, näiteks pereliikmele, oma büroo töötajale või juriidilisele isikule, mis on tema pereliikme või töötaja kontrolli all," selgitas Vaher.
Vaher märkis ühtlasi, et vara võõrandamine kohtutäituri pereliikmele või tema kontrolli all olevale äriühingule on nii raske rikkumine, et võib kaasa tuua isegi täituri taandamise. Samas, kui täitur võõrandab vara avalikul enampakkumisel börsiettevõttele, mille aktsionär ta ise on, karistust ei kaasne.
Justiitsministeerium käib kohtuteed täituriga, kelle korraldatud enampakkumisel võitis tema naine. Eile külvas segadust fakt, et äriregister näitab võlgades sipleva astelpajukasvataja Lauri Aaspõllu firma ASi Andressel omanikuks kohtutäitur Elin Vilippust.
"Ei ole tavaline, et täitur või ta lähikondne ise oksjonil osaleb," kommenteeris justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peep.
Riigikogu õiguskomisjoni juht Ken-Marti Vaher ütles, et ei oska hinnangut anda Elin Vilippuse tegevusele, kuna ta pole konkreetse juhtumiga kursis.
"Vara realiseerimiseks täitemenetluses ei pea täitur seda oma nimele registreerima," täpsustas aga Vaher samas.
Vilippus keeldus igasugustest selgitustest, põhjendades seda kohustusega pidada ametisaladust.
Kinnistusregistri andmetel on Andresseli võlausaldaja Jaanus Glaasele kuuluv OÜ Gatsby. Kui algul Glaase ütles, et eraettevõtete vaheline võlavaidlus pole avalikkuse asi, siis päeva lõpuks teatas ta, et ASi Andressel aktsiad on kantud kohtutäituri ametialasele väärtpaberikontole.
Õhtul kinnitas justiitsministeerium, et kontrollis Vilippuse tegevust ning Lauri Aaspõllu aktsiad olid tõepoolest kantud kohtutäituri ametialasele väärtpaberikontole. Ehkki äriregister näitab täiturit ettevõtte omanikuna, ta seda siiski ei ole.