Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti lobist Brüsselis
Kuidas jõuab Eesti lobi Brüsselisse ja kuivõrd see mõjutab otsustusprotsessi?
Aastast 2004, mil Eesti liitus ELiga, on ka meil võimalus sõna sekka öelda otsustele, mis meid otse või kaude puudutavad. Tõsi, meid võetakse kuulda minimaalselt. Eesti arvamusest üksi ei piisa, et otsus vastu võetaks või tagasi lükataks, vajalik on teiste liikmesriikide toetus.
Eesti valitsus ja seadusandja tegelevad paljuski ELi poliitika mõjutamisega, kuid need pole ainsad mõjutusorganid. Suurtel organisatsioonidel, ühingutel ja liitudel on suurem roll mõjutussfääris ning nende eelis on ühe konkreetse probleemi lahendamisel, mis puudutab eelkõige nende endi tegevust.
Kui palju aga Eesti teeb majandust mõjutavat lobi Brüsselis? Tuleb ausalt tunnistada, et vähe. Väikeste ettevõtete häält ei kuule seal keegi. Selleks, et olla oluline mõjutaja, tuleb kuuluda mõnda suuremasse organisatsiooni. Küllalt oluline on ettevõtete ideede arvestamine, sest ühtse Euroopa eesmärk on ka multifunktsionaalne majanduspoliitika.
Nagu valitsuse ja riigikogu otsused tehakse tegelikult juba ära kulisside taga, toimub see ka Brüsselis. Kuid Eesti lobi Brüsselis on tunduvalt pikaajalisem protsess. Mõjutada tuleb eelkõige Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamenti (suurimad otsustusinstitutsioonid ELis). Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit teeb koostööd Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkomiteega.
Üks tähtsam esindusorganisatsioon on Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühendus ehk UNICE, kuhu ka Eesti Tööandjate Keskliit kuulub. Eesmärk on suunata ELi institutsioone tähelepanu tööstusturule, maksude vähendamisele jt tööandjate probleemidele. Eesti saab esitada oma ettepanekuid ning olulisematest võivad saada ühenduse põhieesmärgid. Nimelt UNICE esitatud seisukohad ja ettepanekud pälvivad Euroopa Parlamendi tähelepanu.
Niisiis saab Eesti Euroopas kaasa rääkida, kuigi võimalused selleks on piiratud. Kasulik on kuuluda suuremasse organisatsiooni või huvigruppi, et ettepanekuid arvesse võetaks.
Autor: Kairi Kiivit