Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Enim toetusi maksavad Viimsi ja Rae vald
Eesti rikkaimad vallad asuvad Tallinna lähiümbruses ning nimekirja eesotsas on Viimsi, Rae ja Kuusalu vald. Harjumaa vallad maksavad oma elanikele toetusi erinevalt. Kui näiteks Anija vald maksab 3000kroonist lapse sünnitoetust, siis rikkamad vallad saavad lubada 5000kroonist toetust.
Kõige rohkem toetusi on Rae vallal. Näiteks annab Rae vald lisaks 5000kroonisele sünnitoetusele veel beebipaki, maksab vanglast vabanenutele 300 krooni abiraha ja tasub koduloomade esmakordse vaktsineerimise. Viimsi valla toetuste summa kergitab aga üles välismaale vahetusõpilaseks minevatele makstav stipendium.
Kiili vald toob välja ka omavalitsuste erineva toetuspoliitika varjupoole. Elatakse fiktiivselt ühes omavalitsuses ning kasutatakse sealseid hüvesid, kuid ametlikult hoopis teises, kuhu makstakse tulud.
Firma Sales-Force omanik, Rae vallas asuva Peetri küla külavanem Ivar Liivamägi ütleb, et vähemalt Rae valla toetused ei meelita inimesi valda elama ega sinna sisse registreerima.
"Mis kasu on 5000kroonisest sünnitoetusest, kui tulevik on teadmata - lasteaiakohti ju pole," ütleb Liivamägi. "Mis kasu on toetusest, kui valla silmis pole sinu laps sinna oodatud. Peetri külas on praegu ca 1200 inimest registreeritud, kuid siin elab oluliselt rohkem. Olen rääkinud paljude noorte peredega, kes ei registreeri end valda, vaid on Tallinna kodanikud. Ja seda just lasteaia pärast. Kui vald pole siiani suutnud rajada Peetri piirkonda lasteaeda, on see saamatus," räägib Liivamägi.
Intervjuu Viimsi vallavanema Urmas Arumäega.
Kas Viimsi valla elanikel, kes on ilmselt Eesti jõukamaid, on üldse huvi toetuste vastu?
Ikka on. Ega meil kõik ka rikkurid pole. Eks toetusi taotlevad need, kel tõesti seda vaja on. Samas ei saa öelda, et meil toetuste maksmisega üldse probleeme poleks. Tegemist on siiski poliitilise valikuga, sest me maksame toetusi millegi arvel. Kui maksaksime vähem, saaksime näiteks rohkem teid või lasteaedu ehitada.
Mida Te soovitate Peipsiääre vallavanemale, kel tuleb maksta pea kogu raha sotsiaaltoetusteks?
Ma ei oska midagi soovitada. Tuleb teha mida iganes, et inimesi sinna elama meelitada, valla tulubaasi tõsta. Jagada saab ainult seda, mida on jagada.
Peipsiääre vallal pole raha, et maksta toetusi, ütleb Eesti vaseima valla sotsiaalnõunik Maria Dudkina.
Võrreldes eelmise aastaga on toetused veelgi vähenenud. Näiteks kui mullu sai puudega inimene kuus 200-400 kr toetust, siis nüüd 100-150 kr.
"Oleme pöördunud ka regionaalministri poole palvega, et meie vald vajab majandamiseks rohkem raha, kuid seni pole mingit vastust saanud," ütleb Dudkina.
Ainsad tööandjad, kes valla kukrusse makse maksavad, on Peipsi Kalamees, Kolkja restoran, Alfonis OÜ ja vallavalitsus ise. Ülejäänud raha tuleb maamaksust. Vallas on 981 inimest, neist tööealisi on 48%. Enamik valla rahast läheb sotsiaaltoetuste maksmiseks.
Vald maksab sünnitoetust (2500 kr), koolialguse toetust 500 kr, hooldajatoetust 100-150 kr kuus, eakate tähtpäevatoetust 100 kr. Lisaks maksab osaliselt või täiesti kinni töövihikud ja koolilõuna, muretseb jõulupakid, toetused ravimitele, invavahenditele jms.